Ärgem põlakem ausust!

Olen aastates inimene ja jäänud vana traditsiooni juurde, võttes osa valimisjaoskonnas toimuvast paberhääletusest. On lausa meeldiv, kui valimiskomisjoni liige, kontrollides minu isikutunnistust, heidab pilgu mu näole, võrreldes, kas on ikka tegemist dokumendifotol oleva isikuga, ning veendudes õigsuses, naeratuse saatel annab kätte hääletussedeli.

 Kas midagi selletaolist ei võiks olla ka e-hääletusel?

 Minu arvates peaks olema arvutil, millega hääletamist toimetatakse, väike minikaamera, mis salvestab hääletaja näo. Kui hääletaja esitab dokumendi, siis arvuti võrdleb, kas tegelik hääletaja on ikka seesama isik. Kui on, süttib roheline tuli, ja hääletamine võib toimuda. Kui aga hääletaja nägu ei ühti dokumendil olevale fotole jäädvustatuga, siis hääletada ei saa. Niisama lihtne see olekski.

Vastuseisjad kindlasti ütlevad: mis see küll kõik maksma läheb, kui peab arvuteid täiendama! Ärgem unustagem, et e-hääletamine on luksus, ja luksus maksab. Ei saa ju võrrelda päevinäinud Zapikat ja tuttuut Mercedest. Esimene võimaldab vaesel inimesel asjad küll kuidagi korda ajada, aga teine on ikkagi luksus, mis maksab.

 Valimistega seotud organitel eesotsas Vabariigi Valimiskomisjoniga tuleb hakata hääletamist ausalt läbi viima. Vaid siis võime öelda, et Eesti on tõeline ja eeskujulik e-riik.

 Seni kui jätkame endistviisi, oleks aus vähemalt lõpetada praeguse e-valimissüsteemi ülistamine. Isegi välismaal saadakse aru meie e-valimiste võltsist olemusest. Näiteks 2. augusti AK-s jooksis ekraanil pidevalt teade, et Soome ei pea e-valimisi turvaliseks.

 Tuleb ikkagi olla ausad ja arvestada ka nende arvamustega, mis tulevad rahva hulgast. Rahvas tahab ausaid valimisi, sest võltsingutest on tal juba kõrini.

 Mina ei oleks sugugi e-valimiste vastane, kui selles toimingus puuduks võltsimisvõimalus. Kuna oleme vähemalt meie endi e-hääletuse austajate sõnul kõrgelt tunnustatud e-riik, pole siin midagi erilist vaja korda saata, et ka e-valimised oleksid sama ausad kui paberhääletus. Vastavad spetsialistid on kõik ju olemas, et e-hääletamises vajalikud tehnilised rakendused läbi viia.

Ei maksa lõpmatuseni salata, et paljud valijad, põhiliselt eakamad inimesed, annavad oma dokumendi kellegi teise kätte, kellel on e-hääletamise võimalus olemas, ja paluvad ka enda eest hääletada. Kuigi nad talle ütlevad, kelle poolt nende nimel hääl anda, jääb lõplik otsustamine siiski hääletuse läbiviijale. Nii ei pruugigi poolthääl jõudagi sinna, kuhu valija soovis.

EINO HINDRICHSON, Järvakandi, Rapla maakond

Jaga |