Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kummitavad kommunismi tondid

Roland Kiviäär,      16. jaanuar 2002


Üks kommunismitont käib ikka veel ringi - seekord mitte Euroopas vaid - Toompeal. Oleks huvitav muidugi teada, kas vastavad prominendid, kes taotlevad juba pikemat aega kommunismi kuulutamist kuritegelikuks, teavad üldse, mis asi see kommunism on ja miks on vaja seda õpetust kuritegelikuks kuulutada?
Marx formuleeris kommunismi humaanse ideoloogiana - tõsi - tal on küll mõned majandusalased puudused kuid humaanset eesmärki see ei varjuta.
Miks on siiski vaja üht ideoloogiat hukka mõista? Too pole ju kedagi tapnud, paljaks riisunud või represseerinud. Kui keegi aga seda kommunismi nimel teeb, siis vastutab tegija. Kui antud juhul tegi seda Nõukogude Liit, siis vastutab ka Nõukogude Liit, olgugi, et ta kuulutas, et ehitab üles kommunistliku riigi ja et see võib saabuda 100 või rohkema aasta pärast. Kuid see oli vaid propaganda oma rahva rahustamiseks, sest võimsa impeeriumi ülesehitamiseks oli vaja rahva elatustase võimalikult alla suruda ja võimalikult kõik ressursid suunata selle ülesande täitmisele.
Ajalugu tunneb tapatalguid, mis on sooritatud selliste ideoloogiliste kategooriate nagu religioonide nimel. Kuid siiski pole veel keegi taotlenud religioonide kuulutamist kuritegelikeks, vaatamata sellele, et nende nimel tapetuid ja represseerituid on ilmselt rohkem kui Nõukogude Liit seda jõudis teha.
Oleks soovitav, et Toompeal tegeldaks rohkem riigi probleemide lahendamisega.
Sellega ühenduses meenutan üht juhtumit esimese vabariigi ajast. See juhtus vahetult enne Vabadussõdalaste Liidu likvideerimist ja nende juhtide vangistamist. Isa oli mul Vabadussõjalaste Liidu toetaja, mistõttu külastas meid tihti tädipoeg, kes oli aktiivne vabadussõjalaste ahistaja - eeskätt nõuga, kuna ta oli lõpetanud Grazi ülikooli (Austrias) riigiteaduse fakulteedi. Ka mina püüdsin aeg-ajalt jutuajamisest osa võtta (olin tol ajal teismeline nooruk). Siis ühel momendil pööras tädipoeg minu poole soovitusega - kui ma kavatsen ka poliitika ja riigiasjadega tegelema hakata, siis hakaku ma kohe Marxi "Kapitali" lugema. Lisas siis enda kohta, et tal tuli ülikoolis kaks semestrit "tuupida" Marxi "Kapitali", kuid sellest olevat talle palju kasu olnud.
Tädipoja nimi oli Hjalmar Mäe - kui see huvi pakub, seega reaalselt eksisteerinud inimene.
Kui kuulata Toompealt kostvat räuskavat propagandat - maha kommunism ja kommunistid - siis tekib küll huvi teada, kui suur on nende tegelaste peades teaduslike teadmiste pagas. Seda eriti selletõttu, et mida aeg edasi, seda suuremat kaalu omab teadus riigi juhtimisel. Ja mitte ainult riigi.
Ise ei ole ma - muide - kommunist ega ka mõni muu ...ist. Kuid teaduslikest teadmistest pean lugu.

Viimati muudetud: 16.01.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail