Reformierakonna võltsoptimism on riigi põhja viinud

Hiljuti teatas Ansip: ,,Kaheksa kuud on maksud normaalselt laekunud, majandus pöörab igal pool tõusuteele ja ka Eestis on positiivsed märgid olemas." Aasta tagasi kinnitas Ansip Riigikogu ees lennukalt , et 2009. aasta eelarve „on tasakaalukas". Keskfraktsiooni ja Rahvaliidu hoiatusi ei võetud kuulda.

Nüüd ootame 2009. aasta eelarvele juba kolmandat „täiendust". Valitsuse kavandatud 2,2-protsendine majanduskasv, millele eelarve oli  üles ehitatud, osutus hoopiski 16,6-protsendiseks vabalanguseks. Samas on Euroopa Liidu maade keskmine majanduslangus 4 protsenti. Seda näitajat halvendavad  just kolm Balti riiki.

Pärast üürikest toibumist pöördus kaubandus juulis taas langusele - tööstustoodangu aastalangus oli 26 protsendipunkti. Karm tõde on ka see, et tänavu laekub sotsiaalmaksu prognoositust seitse miljardit krooni  vähem. Just nii suuri vigu, mida on hiljem pidanud parandatama, tehti prognoosimisel mullu. Ent kust see sotsiaalmaks tulema peakski, kui töötusel lastakse vohada, sest riik ei sekku? Võitlus tööpuuduse vastu on Eestis läbi kukkunud. Aga Tallinnas sotsiaalsete töökohtade loomist valitsus halvustab. Majandusminister Juhan Partsu hinnangul olevat selline töökohtade loomine kunstlik sekkumine.

Töötus Eestis on üks Euroopa suuremaid, kasvades kui lumepall. Iga nädal jääb tööst ilma peaaegu väikelinna jagu inimesi. Registreeritud töötute arv läheneb juba 75 000-le, mis on enam kui 11%, üldine tööpuudus ulatub 17 protsendini. Augusti lõpunädalal jäi tööst ilma 2276 inimest - 496 võrra rohkem kui eelmisel nädalal.

Meeste tööpuuduse näitaja on kerkinud Euroopa ulatuses tippu - iga viies mees on Eurostati andmetel Eestis töötu. Aasta lõpuks tõotab meil olla juba peaaegu 50 000 töötuabiraha saajat, sest töötuskindlustuse hüvitise saamise aeg jõuab lõpule. See tähendab, et need inimesed elavad sisuliselt sissetulekuta. Selle asemel, et tõsiselt tegelda küsimusega, kuidas Eestit majandus- ja sotsiaalkriisist välja tuua ning majandust elavdada, tegeleb valitsus hoopis eurovoliniku koha jagamisega, lükates teravamaid probleeme valimistejärgse aja peale. 

Peaminister kaalus suvehakul pensionide vähendamist

Peaminister Ansip loodab valimistel nii noorte kui ka eakate hääled kätte saada järjekordse lööklausega, et tema ei kuuluvat valitsusse, kes pensione või emapalka vähendaks. Ka ajakirjanduses on väidetud, et valitsus ei kavanda pensionide alandamist mitte mingil moel. Tegelikult käib juba ammu kompamine, kuidas pensionäridelt raha kätte saada nii, et peaminister saaks öelda: pensione polegi vähendatud. Peaministri valelikkust tõestab see, et suvehakul saadeti valitsuse nime all kogemata välja meiliteade, milles erinevate eelarvepositsioone parandavate meetmete kõrval, mida ministrid on arutanud, sisaldus pensionide vähendamise punkt  koos alljärgnevate arvutustega:

 *Pensionide tulumaksuvabastuse vähendamisega 3000-lt kroonilt 2250-le alates 1. juulist hoiab riik kokku 120 miljonit ning 2011. aastal 240 miljonit krooni. Pensionite tulumaksuvabastus langeb sellega 5250 kroonilt 4500 kroonile. Keskmine vanaduspension väheneb 4750-lt 4700-le.

*Kaotada täiendav tulumaksuvabastus töötavatel vanaduspensionäridel. Nende inimeste keskmine pension oli ca 5120 krooni, pensionär kaotab 630 krooni kuus. Mõju eelarvele 1. juulist 200 miljonit krooni, 2011. aastal 400 miljonit krooni. 2009. aasta veebruaris oli Eestis 53 000 töötavat vanaduspensionäri.

Keskfraktsioon tegi sotsiaalminister Hanno Pevkurile selles osas  kirjaliku arupärimise, millele ootame vastust.

Sotsiaalvaldkonnas tulemas suured kärped

Eeltööd nendeks kärbeteks tehti juba kevadel. Nimelt otsustas koalitsioon panna Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeheks Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Urmas Reinsalu, kes on tuntust kogunud kui „tankist" ebameeldivate otsuste täidesaatmisel. Oma ületoomise kohta põhiseaduskomisjoni esimehe kohalt nii tundlikusse sfääri nagu seda on sotsiaalvaldkond ja tervishoid, ütles Reinsalu ise otse välja, et seda tehti põhjusel, et sügisel tuleb teha palju raskeid otsuseid.

Ent kõike on juba kärbitud. Alles hiljuti otsustasid valitsus ja haigekassa jätta kolm esimest haiguspäeva kompenseerimata -  inimeste omavastutuse le - ja vähendasid hüvitiste suurust 70% palgast.

Samuti kaotati jaanuarist 300-kroonine hambahüvitis. (Peaaegu kõik Euroopa riigid kompenseerivad hambaravi vähemal või suuremal määral. Näiteks Taanis kuni 60% maksumusest, Itaalias on hambaravi hoopis tasuta, Kreekas hüvitatakse hambaravi nagu muu arstiabi, Sloveenia katab kuni 90% kuludest, Poolas on põhiravi tasuta jne.)

Haigekassa maiistungil oli arutlusel isegi plaan võtta hambaravihüvitis ära ka vanadus- ja töövõimetusepensionäridelt. Mis veel hullem, räägiti ka pensionäride 4000-kroonise hambaproteesihüvitise võimalikust kaotamisest.

Valitsuskoalitsiooni otsus tõstis jaanuarist ravimite ja tehniliste abivahendite käibemaksu. Tasub meenutada, et täna jääb kasutamata kuni 50% arstide poolt väljastatud  retsepte, sest rohte ei jõuta välja osta. Eriarsti juurde pääsemine on muutunud  üliraskeks, sest juba aasta algul vähendas haigekassa ravijuhtude arvu.

Kaotatud on isegi matusetoetus ehk puusärgiraha, rääkimata õppelaenuintresside tulumaksutagastuse lõpetamisest, II pensionisamba sissemaksete külmutamisest, põllumajandustoetuste vähendamisest.

Valitsuse vastutustundetu kärpe- ja kokkuhoiupoliitika on Eesti riiki põhja viimas.

MARIKA TUUS, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige

[esiletõste] Nimelt otsustas koalitsioon panna Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeheks Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Urmas Reinsalu, kes on tuntust kogunud kui „tankist" ebameeldivate otsuste täidesaatmisel. Oma ületoomise kohta põhiseaduskomisjoni esimehe kohalt nii tundlikusse sfääri nagu seda on sotsiaalvaldkond ja tervishoid, ütles Reinsalu ise otse välja, et seda tehti põhjusel, et sügisel tuleb teha palju raskeid otsuseid.

 [illustratsioonitekst]  Ettevalmistused kohalikeks valimisteks. Joonistanud Hugo Hiibus.  VALITSUSKOALITSIOONI LIIKMEL LAARIL JÄLLE PÜSS SELJAS: Enne kohalike omavalitsuste valimisi tegelevad valitsusliikmed oma isiklike kampaaniate, aga mitte tõsise riigijuhtimisega. Kannatab jälle tavainimene igas Eestimaa nurgas.

Jaga |