13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Uskuda või mõelda?ANTS METSLA, 18. november 2015Tarkinimese (Homo sapiens) relvaks peetav keelel tuginev ning meeleelunditelt tulevat üldistav ja töötlev teine signaalsüsteem jääb selgelt (võiks öelda: liiki ohustavalt) alla putukate ja loomade instinktiivsele, otstarbekohasele käitumisele. Inimkonna küna pole kunagi olnud nii lõhki kui praegu. Võib-olla on põhjus selles, et inimene lubamatult sageli (enamasti laiskusest ja mugavusest) ei kasuta oma relva (mõistust ja mõtlemist) või koguni pöörab selle iseenda vastu. Mineviku filosoofid kreeklane Sokrates (469-399 eKr) ja prantslane Descartes (1596-1650) pidasid mõtlemist ja seeläbi kõiges kahtlemist inimeksistentsi vältimatuks tingimuseks. Tuntud on D. tees „Ma mõtlen, järelikult olen olemas“. Tänapäevane inimkaemus kaugemalt või lähemalt, ka Eestist, seda aluslauset tihtipeale ei kinnita.
Nüüdisinimeste eksistentsi võiks määratleda koguni nõnda: „Ma usun, järelikult olen olemas.“ Ja mõeldud pole siin niivõrd religioosseid inimesi, kuivõrd ajalikke uskujaid. Toekam osa inimkonnast koosnebki uskujatest, mitte aga mõtlejatest. Praegune maailm ongi paraku üles ehitatud uskumisele. Aga see on saanud kallilt kinni makstud (maailmavallutused, kommunismi ehitamine jpm.).
Eesti riiki on kaks korda üsna olulisel määral rajatud usule, s.t uskumisele. Praegusel juhtumil ainult usule ja viimasel ajal „mitte millelegi“. Mõtlema, kas ja kuidas oma riiki ehitada, pole selle kodanikud veel hakanud. Ja kas hakkavadki? Meie viimase (vististi ka viimse) riigi veerandsajases ajaloos on olnud suuri ja väikeseid, sealhulgas isegi lausa karjuvaid mõttekohti, aga kuipalju on mõeldud? Näiteks: vihmausski oleks valimistel targem ja keeraks e-valimiskastile tagaotsa, aga e-valimiste kaudu valitsevad ja ikestavad meid isehakanud, kuid meie üha usume, et nad on seaduslikud rahvaesindajad. Me lülitame oma mõistuse välja, laskume nendega samale tasemele, kritiseerime või koguni kiidame neid. Ja ei saa targemadki meie hulgast sellise enesealanduseta läbi. Aga nood isehakanud vääriksid ühtainust suhtumist – minemakihutamist. Nõnda on niisugustega (olgu nende nimetuseks samozvanets või self-styled) ajaloos tehtudki.
Üks ajakohane mõtteharjutus uskujaile Kas Eesti riik tõesti on vajanud Estonian Airi tol viisil nagu seda ülal peeti? Ja kas ta vajab samasugustel tingimustel selle jätku (Nordic Aviation Group)? Et saaks maksta asjapulkadele hiigelpalku? Ning et igal riigiisal oleks „linnuk“ istme all? Teised, suutlikud lennukompaniid teenindanuks Eesti õhureisijaid meeleldi odavamalt ja mugavamaltki. Kes, kas hr Juhan Parts (tulevane Euroopa Kontrollikoja liige?) maksab Eesti maksumaksjatele tagasi Estonian Airi kaudu tuulde lastud 130 miljonit eurot (mis võrdub kahe miljardi Eesti krooniga)? Uskujail tasuks mõelda teistelegi, olevikus kinni mätsitud afääridele (Tallinna Sadam) ja tulevikus ehk pakatavaile (Eesti Energia rahamatmised Utah's, Jordaanias jm).
Ja viimaks võiks ikkagi küsida endalt (aga miks mitte ka tegijatelt?): Milline seltskond ja kes seltsimeestest on kõige enam varastanud innukate uskujate tagant? Tõsiasi on, et seaduslikust ametist ebaseaduslikult, võiks öelda – kuritegelikult, kõrvaldatud Tallinna linnapea Edgar Savisaar see pole.
ANTS METSLA, Vändra, Pärnu maakond
/fototekst/ Laulasmaal teretab koolitulijaid väravas kakuliste soost tarklind. Eestis eriliseks tarkusesümboliks peetav kodukakk, kel vaateväli 270-kraadine, nägevat hämaruses, nn öökullina, inimesest 100 korda paremini. Tark inimene, kes õppinud maailma vaatama, oskab näha veel paremini tänu vaimuvalgusele. Foto Tiit Maksim Viimati muudetud: 18.11.2015
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
