Välisraha Eesti poliitikas 2. osa.

Nii peaminister Andrus Ansip kui ka president Toomas Hendrik Ilves on nn kirikuskandaali lainel tauninud kirikute välisrahastamist ja kirikuehituse sidumist poliitikaga. Ometi on nii välisrahastuse kasutamine kui ka side valimiskampaaniaga Eesti ühiskondlikus praktikas seni olnud pigem reegel kui erand.

Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretäri kt Ruudi Leinus kinnitas jõulude eel, 22. detsembril Delfis, et kirikud on välismaalt abi saanud: „Seda praktikat on olnud. Kirikuhoonete püstitamiseks on seda abi küsitud ja saadud."  Ta tõi näiteks, et Tallinnas Narva maanteel olev Eesti Metodisti Kirik ja Tartu Kõrgem Usuteaduste Seminar on ehitatud välisabiga. „Vähemal või suuremal määral seda abi küsitakse, üldjuhul küsivad seda abi kirikujuhid ise. Põhimõtteliselt ei ole see uus asi ja see on üpris tavaline praktika."

Kirikute jaoks välismaalt raha hankimine on leidnud endale olulise koha ka valimisvõitluses.

Kõige suurem välisraha kasutaja on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Tartu linnapeaks oleku aegadel oli Andrus Ansipil läbi mitmete valimiste üks valimisratsusid Jaani kiriku taastamine. Linnapea oli Jaani Kiriku Sihtasutuse nõukogu esimees; nõukokku kuulus ka tollane Tartu Ülikooli rektor, praegune Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Tartu Postimees kirjutas: „Millal Jaani kirik lõplikult valmis võiks saada, ei julge Ansip ennustada, sest puudu on veel umbes 55 miljonit krooni.

„Kui saame igal aastal riigilt 5 miljonit krooni, siis läheb 11 aastat," tõdes ta. „Aga ega kirikut saagi teha nii, et plörts, ja aasta lõpuks valmis. Jumalaema kirikut Pariisis ehitati 300 aastat. Austusväärne on just see, et kirikut ehitatakse põlvest põlve.""

Aastail 1989-2005 kestnud gootika arhitektuuripärli taastustöödeks kulutati 119 miljonit krooni. Eesti riik andis selleks 55 miljonit ja Tartu linn 11 miljonit.

EELK kauaaegne koostööpartner Saksamaalt, Põhja-Elbe Kirik toetas renoveerimist 8 miljoni krooniga. Taastatud Jaani kiriku avatseremoonial osales Saksamaa LV president Horst Köhler abikaasaga. Kõnelejate hulgas oli ka peaminister Andrus Ansip koos linnapea Laine Jänesega.

(Põhja-Elbe Kirikult tulnud rahasumma oli tegelikult ilmselt oluliselt suurem kui 8 miljonit krooni. Tartu linnavalitsuse pressiteade 6. juunist 2008 räägib „kümnetest miljonitest kroonidest", kusjuures jätkus Saksa raha eest terrakotaskulptuuride renoveerimine.)

Põhja-Elbe Kirikule on rahataotluse esitanud ka Tartu Pauluse kirik; seni rahastamise kinnitust pole. Ekslinnapea Laine Jänes aga tegeles Pauluse Kiriku Sihtasutuse loomisega.

Saksamaa Põhja-Elbe Kiriku rahaline toetus tervele EELK-le on pidev ja massiivne ning toimub lepingute alusel.

Äsja anti teada, et ees ootab ka vahepeal kehakultuuri teeninud Tartu Maarja kiriku hoone tagasitaastamine pühakojaks, Pärast jaanipäeva on oodata kirikutaastamise ideekonkursi tulemusi. Eks siiagi oodata välisraha!

Eesti Vabariik aga rahastab Eesti Kontserdi kaudu Peterburi Jaani kiriku taastamist. (Riigikontrolli väitel on seda tehtud ebaseaduslikult ja liiga kallilt.)

Kui Eesti riik jätkab senist suhtumisliini, et Tallinnas Lasnamäele Venemaalt tuleva toetusega kiriku rajamine on julgeolekurisk, siis pole ilmselt võimalik tulevikus tagada kaitset Vene sisepoliitilise turbulentsi vastu Eesti maksumaksjate raha eest taastatud luterlikule Jaani kirikule Peterburis.

Leidub ka paremaid seiku. Lasnamäe kiriku ehitamine on näiteks olnud Reformierakonna ja Keskerakonna 2002. aasta koalitsioonileppes: erakonnad toetavad üheskoos algatust rajada Lasnamäele õigeusu kirik. Samuti lubati üheskoos riigiga toetada Kirikurenessansi projekti.

[fotoallkiri]   KOLM JAANI KIRIKUT: Ühenimelised, ent erineva käekäiguga nii läbi ajaloo kui ka tänapäeval - uuestisündi läbi tehes. (1) Tallinnas läks restaureerimine - töö kiire ja korralik - maksma ligi 18 miljonit krooni: kaheksa võttis kanda kogudus, ülejäänu katsid Tallinna linn ja Eesti riik. (2) Tartus paisus ettevõtmine pikaaegseks ja välismaiste abistajate toel tehtuks. (3) Peterburis esindab pühakoja uutmine Eesti maksumaksjate suutlikkust.

*************************

Välisraha + globaalpoliitika

Postimehes 16. detsembril 2010 ilmunud Tuuli Kochi artiklist puhkenud nn kirikuskandaal võib häirida Lääne ja Venemaa lähenemist.

Sel juhul satub Eesti Venemaaga suhete korrastamisest huvitatud Lääne tugeva poliitilise surve alla, mis paratamatult toob kaasa Eesti autoriteedi languse nii Läänes kui ka Idas.

Välispoliitilisi tagamaid

Alanud on Lääne ja Venemaa lähenemine, sest USA ja Euroopa Liidu, aga ka Venemaa peamiseks globaalseks konkurendiks on tõusnud Hiina. Lääs tahab vältida toormerikka Venemaa suubumist Hiina mõjusfääri, Venemaa huvid Läänes on aga ajalooliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt oluliselt tugevamad kui Venemaa huvid Kaug-Idas.

Seda lähenemist tähistavad muu hulgas Obama administratsiooni retoorika Vene-suhete nn taaskäivitamisest, vastastikune tuumarelvastuse piiramine ning koostöö Afganistani ja Iraaniga seotud küsimustes. Samuti kuuluvad siia Venemaa astumine WTO-sse, Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise gaasijuhtme rajamine Läänemerre, aga ka viisavabaduskõnelused.

Eestile lähem signaal muutunud paradigmast on Poolas toimunud järsk pööre suhtumises Venemaasse. Läti presidendi hiljutine Moskva-visiit kinnitas, et uuteks avanguteks ollakse valmis ka Balti riikides.

Lähiminevikuga võrreldes muutus 2010. aastal järsult ka Eesti valitsuspoliitikute Vene-suunaline retoorika. Eesti toetab nüüd Euroopa Liidu ja Venemaa vahelist viisavabadust, rõhutab Venemaalt lähtuva turismi ja sealsete põllumajanduskaupade müüriturgude tähtsust Eesti majandusele. Tähtsaks peetakse ka piirialade koostööd.

Enam ei vastusta Eesti ka gaasijuhtme ehitamist Läänemerre. Venemaa energiast lahtiütlemise asemel on Eesti võtnud kursi Vene elektri sisseostmise suurendamisele alates 2016. aastast.

Riikide lähenemist on tugevasti toetatud kultuurisidemete arendamisega. Eesti suurimaks riiklikuks investeeringuks Venemaal on Jaani kiriku taastamine Peterburis.

Lasnamäe kiriku ümber tekitatud skandaal

võib olla kahetise mõjuga: Eesti-Vene suhted halvenevad või paranevad.

Juhul kui kõnealuses erioperatsioonis tegid Eesti ja Vene eriteenistused koostööd, ei too see kaasa komplikatsioone riikidevahelistes suhetes. Juhtum vaid kinnitaks oluliselt lähenemist, mis on jõudnud ka luure valdkonda. Sel juhul on kokku langenud Eesti poliitilise juhtkonna Savisaare-vastane tellimus ja Venemaa juhtkonna huvi tagandada AS Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin.

Ka juhul, kui Savisaar ja/või Jakunin elavad skandaali üle ning lähitulevikus saavutavad oma riikide poliitikas praegusest juhtivama positsiooni, poleks neist kummalgi huvi eriteenistuste poliitikas osalemise episoodi kasutada riikidevaheliste suhete kahjustamiseks, sest nemadki toetavad Eesti-Vene lähenemise jätkumist.

Kui aga oli tegemist Eesti eriteenistuse „soologa", siis on selle potentsiaal Eesti-Vene suhete kahjustamiseks vägagi arvestatav. Kahtlus, et Eesti eriteenistus on Jakuninit ja Savisaart jälginud Venemaa territooriumil, on veel ümber lükkamata.

Kirikuehituse rahastamisega ja riikidevaheliste majandussidemete edendamisega tegeleva Jakunini varjatud jälgimine Eesti alal Eesti eriteenistuse poolt pole samuti tegevus, mida saaks käsitada Venemaa suhtes sõbralikuna. Jakunini niisugune jälgimine võib legitimeerida nii Vene kui ka Eesti kodanike varjatud jälgimist Vene eriteenistuste poolt Eesti territooriumil.

Eesti Vene-poliitika nõrgeneb veelgi. Ilmselt on skandaalil ka majanduslik mõju, mis seekord võib eriti ohustada turismi. Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks saamise eel taaslõi ametlik Eesti ise endast ebasõbralikku kuvandit venelaste suhtes, nähes õigeusukiriku ehitamise rahastamises julgeolekuohtu. Kelle huvides sellised aktsioonid toimuvad?

Euroopa Liidu transpordivoliniku Siim Kallase (Reformierakond) sekkumine rahvusvahelisse skandaali Venemaa raudteejuhi vastu võib kahjustada Euroopa Liidu ja Venemaa strateegilist koostööd transpordi valdkonnas ning omakorda õõnestab Eesti positsioone Euroopa Komisjonis.

Sisepoliitilisi mõjusid

Kõige olulisem on Riigikogu valimiste kampaania sihiku pööramine hinnatõusult, tööpuuduselt ja massiliselt väljarändelt nn Vene küsimusele. Kriisiraskuste eest peavastutust kandvad Reformierakond ja IRL püüavad oma toetajaskonda mobiliseerida just sellele küsimusele tuginedes.

Samast ajendist tingitud sotsiaaldemokraatide lahkumine Tallinna koalitsioonist välistab neil vene valijate häälte saamise. Sotsid, kes ründavad IRL-i ja Reformi häälesegmenti, võivad selles skandaalis osutuda suurimaks sisepoliitiliseks kaotajaks.

Nn kirikuskandaal ilmselt aktiviseerib Keskerakonda toetava venekeelse valijaskonna. Ulatusliku ajupesu tagajärjel võib skandaal ära viia osa eestlaste hääli, kuid tõenäoliselt toob juurde nende hääled, kes otsustavalt protesteerivad eriteenistuste kasutamise vastu poliitikas.

Kui Keskerakond suudab oma valimiskampaania keskme tagasi viia hinnatõusu, tööpuuduse ja väljarände küsimustele, kaasatakse suurim osa seni poliitikas pettunud valijaskonnast.

Keskerakond on vastu pidanud valitsusparteide, kaitsepolitsei ja meedia pretsedenditule rünnakule, mille peamiseks eesmärgiks erakonna esimees valimiskampaania hakul poliitiliselt elimineerida.

Kirikuskandaal järjekordselt teravdab Eesti ühiskonnas rahvuse pinnal kulgevat eraldusjoont. See omakorda suurendab äärmuslike vene erakondade esiletõusu võimalust, mida kaitsepolitsei on seni püüdnud ära hoida. (Kapo on oma aastaraamatuis avalikult kinnitanud osalemist sellises poliitikas.) Äärmusveneluse toel tugevnevad ka äärmuslikule rahvuslusele tuginevad eesti parteid. Pronksiöö korraldamisega haaras selles diapasoonis juhtrolli Reformierakond, tõrjudes kõrvale IRL-i, kes oli juba varem kõrvale tõrjunud väiksemad rahvuslaste erakonnad.

Kirikuskandaaliga kaasneb ka Vabariigi Presidendi institutsiooni nõrgenemine

Sotsioloog Andrus Saare sõnul ei vaja Eesti Vabariik valitsuskoalitsiooni ripatsina esinenud riigipead, vaid kogu rahva presidenti. Reformierakond on T. H. Ilvese läbipõrumisel vaba toetama ka teisi presidendikandidaate, kuid Ilvese võimalused Reformierakonnast distantseeruda on peaaegu olematud.

-o-

Jaga |