Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      12. aprill 2006


Euroopa Parlament soovib tagada Euroopa Liidu (EL) institutsioonide töö suurema läbipaistvuse – ühtki olulist otsust ei tohi teha kinniste uste taga. Sellekohases raportis nõuame, et oleks olemas juurdepääs kõikidele ettevalmistatavatele dokumentidele, aruteluprotokollidele ja alusdokumentidele, iga algatuse või ametliku muudatusettepaneku esitaja isikule ning töörühmade koosolekute ja sekretariaatide dokumentidele.

Nii Euroopa Parlament kui ka liikmesriikide parlamendid saavad oma kontrollijarolli täita ainult piisava läbipaistvuse korral. Võimatu on kontrolli tõhusalt teostada, kui pole teada, kuidas ministrid nõukogus hääletasid.

Kodanikulähedus peab suurenema
Et kodanikud dokumentidele ligi pääseksid, on vaja luua ühtne juurdepääs kõikidele eelnõudele, institutsioonide registrite ühine kasutajaliides, ühised eeskirjad dokumentide arhiveerimiseks, institutsioonide töökorraldus tuleb arusaadavalt teatavaks teha. Istungid, kus nõukogu toimib õigusloojana, peaksid olema avalikud ja üldsusele ligipääsetavad, samuti nagu alaliste esindajate komitee (COREPER) kohtumised.
EL-i leping kohustab institutsioone tegema otsuseid avatult ja kodanikulähedaselt, lähtudes sellest, et hea valitsemistava põhimõtted on osalus, läbipaistvus, aruandlus, tõhusus ja ühtekuuluvus. Seetõttu on õigusloomealased kinnised istungid meile vastuvõetamatud. Probleemile pööras tähelepanu ka Euroopa ombudsmani eriaruanne. Nõukogu kodukorda saab muuta, kui seda toetavad 13 liikmesriiki 25-st.

Majanduspoliitikas lisandub uusi suuniseid
Euroopa majandust mõjutavad üha süvenev üleilmastumine, elanikkonna vananemine ja suurenev energiapuudus. Majanduspoliitika üldsuuniste raportis soovime, et liikmesriigid jätkaksid eelarvepuudujäägi ja võlakoormuste vähendamist jätmaks rohkem raha hariduse, kutseõppe, infrastruktuuri ja innovatsiooni jaoks. Samuti lubaks see liikmesriikidel toime tulla selliste elanikkonna vananemisest johtuvate kohustustega nagu pensionid ja tervishoiukulud. Liikmesriigid peaksid hoiduma kahjulikust piiriülesest maksukonkurentsist.
Ettevõtluskeskkonna tugevdamiseks on vaja keskharidussüsteemis propageerida ettevõtlust. Lisaks peaks Euroopa Komisjon astuma samme võimaldamaks ettevõtete loomist elektrooniliselt ja lihtsustama vastavat seadusandlust.
Tööealise elanikkonna osakaalu suurendamiseks tuleb kehtestada mõjus sündivuse suurendamise poliitika, edendada töö- ja pereelu ühildamist, teha ettepanekuid sisserändajate integreerimiseks tööturule ning ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks. Soodustada tuleb vabatahtliku pensionilejäämise edasilükkamist. Parandada tuleb ka hariduse kvaliteeti ning ülikoolide koostööd ettevõtetega. Samuti peaksid liikmesriigid eraldama rohkem rahalisi vahendeid uuendustegevusele, kehtestama teadus- ja arendustegevusse investeerivatele ettevõtetele ning ülikoolidele maksusoodustusi. Lõpuni väljaarendamist vajab ühtne teenusteturg. Seejuures on oluline saavutada tasakaal turgude avamise, avalike teenuste ning sotsiaalsete ja tarbijaõiguste vahel.

Eesmärgiks on ühine energiaturg
Vene–Ukraina gaasitüliga alanud aasta tegi lõpu vanade liikmesriikide "sinisilmsusele" idasuunalt lähtuvate tarnete tagatuse suhtes. Euroopa energiajulgeolekut ja stabiilsust tagab ühtne energiakorraldus, mis lõpetaks ebastabiilse olukorra, kus üksikud liikmesriigid või nende grupid tegutsevad eraldiseisvate "energiasaarekestena". Ühtne energiakorraldus peab tagama meetmed võimalikele kriisidele reageerimiseks. Parimaid tehnoloogiaid tuleb kasutada parimal võimalikul viisil, välja tuleb arendada alternatiivenergiate kasutuselevõtt,, rõhutas Strasbourg'is Läänemere riikide eurosaadikutega kohtunud energeetikavolinik Andris Piebalgs.
Eestit puudutav esmatähtis projekt käsitleb nn Taani–Saksamaa– Läänemere ringi (kaasatud on Norra, Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Poola, Balti riigid, Venemaa) elektrivõrkude sidususe suurendamist ja võimalikku tuuleenergia kasutamist. Üleeuroopaline tähtsus on Soome ja Eesti vahelise merealuse kaabli Estlink rajamisel. Eesti kuulub esmatähtsasse Suurbritannia – Mandri-Euroopa põhjaosa gaasiprojekti piirkonda (kaasatud on Madalmaad, Belgia, Taani, Rootsi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Venemaa), kus prioriteediks on peamisi leiukohti ühendavad gaasijuhtmed, mille väljaarendamisega tarnekindlus tõuseks.
EL kulutab aastas üleeuroopalise tähtsusega elektri- ja gaasiinfrastruktuuri projektidele ca 25 miljonit eurot, millest enamik kasutatakse teostatavusuuringute läbiviimiseks. Aastaill2007–2013 vajatakse esmatähtsate energiavõrkude ehitamiseks ca 28 miljardit eurot.

Eelarvesse lisandub neli miljardit eurot
EL-i järgmise seitsme aasta eelarveraamistikku suurendati parlamendi nõudmisel 4 miljardi euro võrra. Lisaraha saavad üliõpilasvahetuse Erasmus programm, elukestev õpe, teadusuuringud, innovatsioon ning väikesed ja keskmised ettevõtted. Elukestva õppe ja konkurentsivõime tagamiseks lisatakse institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt 2,1 miljardit eurot (40 000 üliõpilast rohkem saab osaleda vahetusprogrammides). 200 miljonit eurot saab juurde tervishoiuvaldkond. Euroopa Investeerimispanga garantiifondile lisati 2,5 miljardit eurot, millest üks miljard eurot nähakse ette arengu, 500 miljonit eurot üleeuroopaliste võrgustike ja konkurentsivõime ning üks miljard eurot innovatsiooni jaoks. Meie fraktsioon (ALDE) loodab, et kokkulepe pälvib parlamendi enamuse toetuse, ehkki fraktsioon ei ole päris rahul teadus- ja arendustegevuse ning elukestva õppe rahastamise tasemega.

Arutati ülemkogu tulemusi
EL-i eesistujamaa Austria liidukantsleri Wolfgang Schüsseliga arutasime 23. ja 24. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu tulemusi. Schüssel pidas olulisimaks tööturu olukorra parandamist. Vaja on selgeid riiklikke kavu, et 2010. aastaks saaks loodud 10 miljonit uut töökohta. Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata noortele, et koolilõpetanutel oleks kuue kuu jooksul võimalik alustada töötamist, praktikat või edasiõppimist. Vaja on keskenduda väikeste ja keskmiste ettevõtete arendamisele. EL-i eesmärk peaks olema, et uut ettevõtet oleks võimalik luua ühe nädala jooksul. Seni ei ole jõutud niisuguste tulemusteni, sest liikmesriigid ei tunneta ses osas piisavalt oma vastutust – kõlas Schüsseli kriitika.

Tööjõu liikumisvabadus suureneb
Tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa Ühenduse asutamislepingus sisalduvaid põhivabadusi. Vastava raportiga avaldasime nõudlikku soovi, et tühistataks uutest liikmesriikidest pärit töötajate liikumist piirav üleminekukord, sest hirm tööturul tekkivate pingete pärast pole osutunud õigustatuks. Liikmesriigid peavad enne 1. maid otsustama, kas nad loobuvad piirangutest või jätkavad nende rakendamist veel kolm aastat.
Statistika näitab, et vanades liikmesriikides endis toimuv siseränne on oluliselt suurem uutest liikmesriikidest lähtuvast rändest ja et uutest liikmesriikidest lähtuv ränne ei avalda vanade liikmesriikide tööturgudele märkimisväärset survet. Sisseränne uutest liikmesriikidest on oma tööturud avanud liikmesriikidele avaldanud hoopis positiivset mõju; parandanud konkurentsivõimet, vähendanud mitteametlikke töökohti, kaasa aidanud majanduskasvule ja uute töökohtade loomisele, suurendanud vastuvõtjariigi maksutulu. Piirangud seevastu on soodustanud illegaalset töötamist, varimajanduse arenemist ja töötajate ebaõiglast kohtlemist.
Peale EL-i viimast laienemist kehtestasid uutest liikmesriikidest pärit töötajatele üleminekuperioodi kõik vanad liikmesriigid peale Rootsi, Suurbritannia ja Iirimaa. Vastavalt EL-i ühinemislepingule võib üleminekuperioodi rakendada 2+3+2 aastat, mille esimesed kaks aastat lõppevad 1. mail 2006. Selleks ajaks peavad liikmesriigid teatama, kas nad kavatsevad piiranguid edasi kasutada. Hispaania, Portugal ja Soome on juba teatanud, et loobuvad piirangutest; Prantsusmaa kavatseb seda teha sektorikaupa. Piirangute rakendamist jätkavad Austria ja Saksamaa.

Kultuuripealinnade valimine tõhustub
Toetasime Euroopa kultuuripealinnade valimise protseduuri muutmist – zhüriisse hakkab kuuluma 13 liiget: 7 Euroopa institutsioonide ja 6 liikmesriikide poolt.
Kultuuripealinna valimistele järgneb kontrolletapp, mille käigus hoolitsetakse kultuuriprogrammile kehtestatud kriteeriumide täitmise eest, antakse erialast nõu ja abi. Otsus näeb ette ka rahalise auhinna, kui programmil on piisav Euroopa lisandväärtus. See auhind makstakse välja kõige hiljem kolm kuud enne kultuuripealinna-aasta algust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)