Madis Lepajõe: Tartul on Euroopa kultuurile sama palju pakkuda kui Euroopal Tartule

Kas olete poole aasta jooksul Tartu abilinnapeana jõudnud ametisse kenasti sisse elada?

Minu eeliseks on olnud see, et Haridusministeeriumist tulnuna on nüüd linnas selle valdkonna eest vastutada veidi lihtsam. Tunnen ka linnavalitsust, sest 1990. aastatel töötasin seal ametnikuna ning mõned inimesed on veel sellest ajast ametis.

Millised ülesanded teil linnavalitsuses on?

Minu hallatavad valdkonnad on haridus ja noored, teadus, kultuur ja sport. Kolm neljandikku linna asutustest on sellega hõivatud ning kaks kolmandikku linna eelarvest liigub läbi nende valdkondade. Kõigel sellel silma peal hoida on vastutusrikas ülesanne, kuid oma eriala selleks vahetama ei pea. Senisest vähem olen tegelenud kultuurivaldkonnaga, põhiliselt tarbijana. Aga kultuur ongi eriline ala, sest siin ei saa seda juhtida, vaid pigem tuleb kultuuriinimestega koos töötada.

Millal tuleb kesklinna suur kultuuri- ja meelelahutuskeskus?

Pigem on tegemist ikkagi kultuurikeskusega koos raamatukogu, muuseumi, galerii ja noortekeskusega. Meelelahutus on selle juurde kuuluv. Uurime praegu valdkondade kaupa, mis selles keskuses võiks olla. Selles saame tartlastele ja linna külalistele pakkuda palju kultuuri ja muud. Igal juhul peaks sellest saama linna kultuurielu kese. 

Kas jõuate nelja aasta jooksul kõik hallatavad asutused läbi käia?

Kindlasti üritan seda teha, alustades võtmeasutustest kuni lasteaedadeni välja. Muidugi olen ka eelnevalt juba palju koole külastanud ning pilt on silme ees olemas. Väga palju tuleb suhelda nn kolmanda sektori osapooltega, seda nii kultuuri kui ka spordi valdkonnas. Ühendasime just äsja kaks Tartu noortekeskust ning lisaks tulid haldusreformiga linnale ka näiteks Tähtvere valla asutused. Alates maikuust ühendame kõik noortekeskused ühe juhtimise alla.

Tartu on tuntud eelkõige ülikoolilinnana. Kas linn saab olla võrdväärne partner nii kuulsale ülikoolile?

Tartu ja ülikool käivad käsikäes ning ühte ei kujuta ette ilma teiseta. Kui linnal on vaja teha mingid suuremad või strateegilisemad otsused, siis alati kaasame ka ülikooli. Ükski Tartu tähtsam sündmus ei toimu ilma ülikoolita. Näiteks üks suve suursündmusi – juunikuus aset leidev laulupidu Gaudeamus – on eeskätt ülikoolide laulupidu.

Tartu pürib ka Euroopa kultuuripealinnaks 2024.

Selle üle on väga hea meel, et linn ja volikogu on selle üksmeelselt otsustanud ning eesmärgiks seadnud. Tartu on väga õige koht selleks. Koos ülikooliga ja kultuuriinimestega moodustame ühise tugeva selgroo ning selge nägemuse. Teeme seda väga suure kandepinna pealt.

Koos Tallinnaga kandideerisime ka 2011. aasta kultuuripealinnaks ning toona võitis Tallinn. Igal juhul nüüd loodame väga, et saame vähemalt teise vooru, ning siis juba võidukalt lõpuni. Tartul on Euroopale kultuuri osas sama palju pakkuda kui Euroopal Tartule.

Milliseid kultuuri- ja spordisündmusi peaks Tartu senisest veel enam toetama ning millesse panustama?

Spordi puhul on kindlasti tegemist maineüritustega, mis paistavad silma ka rahvusvahelisel tasandil ehk nn Tartu kuubikuga. See algas suusamaratoniga, mis on kõige kuulsam, ning järgnes rattamaratoniga, mis on omas vallas üks suuremaid. Koos jooksuga osales neil eelmisel aastal ligikaudu 40 000 inimest, mis on väljapaistev hulk.

Kultuurivallas peaks lisaks mainitud Gaudeamusele toetama ka järgmisel aastal toimuvat juubelilaulupidu, mis esmakordselt leidis 150 aastat tagasi ju Tartus. Maineüritustest on meil ka kirjandusfestival, mida linn toetab.

Kultuuri ja spordi kõrval on Tartu leidnud viimasel ajal rohkesti tähelepanu sellega, et ei soovi enda lähedusse Emajõe äärde miljardit maksvat puidurafineerimistehast ega isegi selle rajamise võimaluse uurimist.

Tõepoolest on linnavõimud otsustanud selle rajamist ja uuringuid mitte toetada, ning muidugi on selle juures tartlastena ka emotsioone. Tartu ei ole mitte niivõrd vastu tehasele kui niisugusele, vaid meid seati fakti ette, et tehas tuleb siia ja kõik. Hoolimata tõsisest riskist ja murest saastatuse pärast. Fokuseeriti ainult Tartule ning mängiti ühte väravasse. See polnud õige. Pigem tuleks uurida, kas on veel võimalusi ehitada see mujale, kasvõi nendesse piirkondadesse, kes on ise end välja pakkunud.

Olete alates märtsist Keskerakonna liige. Kas saate erakonna ridades oma ideid paremini ellu viia?

Soovin oma ametiaja jooksul pühenduda eeskätt linna arengule. Tartu volikogu esimees ja Keskerakonna piirkonna juht Aadu Must suutis ära põhjendada, miks erakonna ridades on mitmeid asju parem teha, ning ma jäin temaga nõusse.

Küsis AIVAR  JARNE

[esiletõste]    Tartu ja ülikool käivad käsikäes ning ühte ei kujuta ette ilma teiseta. Kui linnal on vaja teha mingid suuremad või strateegilisemad otsused, siis kaasame ka ülikooli.

Jaga |