Meid petetakse rotilõksust jalgrattani

Elmar Uprus,      03. august 2005


Ostsin Helme kauplusest vedruga rotilõksu. Lõks oli uhkes suletud pakendis. Tekst kuulutas 16 keeles, et tegemist on rotilõksuga. Esimesel vinnastamisel purunes vedru tükkideks ja 22 krooni oli maha visatud.
Tõrva jalatsikauplusest ostsin talvesaapad, mille talla all ilutses silt "Bockers bygerli". Võimsa väljanägemisega saapad purunesid kolmandal Tõrvas-käigul, s.o 12. kilomeetril. Paksud tallad murdusid keskelt pooleks. Sellised saapad võiks poe asemel välja panna tarbeesemete muuseumi.
Kondivaeva vähendamiseks ostsin viiekäigulise jalgratta "Comfort Classic". Poolteise suvega on ratas muutunud kasutuskõlbmatuks. Üheksa korda olen vahetanud õhukumme, selleks otstarbeks olen üheksa korda Tõrvas käinud. Õhukumm on Hiinas toodetud, lõhkeb esimesel sõidul ja jätab mind jalameheks. Ratta hind oli 2500 krooni.
Kevadest peale olen sõitnud 19 aastat vana jalgrattaga. Kummid on tal viis aastat vanad. Kümme korda olen selle stagnarattaga Tõrvas käinud, ühtegi korda ei ole see mind alt vedanud.
Kohutav mõelda – osta uhke ratas ainult putitamiseks ja vaatamiseks! Sellisele "eurokaubandusele" (=europettusele) tuleks ametlikult rohkem tähelepanu pöörata. Miks tuuakse rattad ja kummid Taiwanist ja Hiinast? Miks meile müüakse kaubandusliku väljanägemisega prügi: - kõlbmatuid hiirelõkse, püksirihmu, mis pükse kinni ei hoia, katkisi talvesaapaid ja rattaid, millega ei saa sõita? Loodan Teie abile, Kesknädal.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)