Valetajatele ja varastele õkva sarvi vahele!

KRISTU KILLER,      05. juuni 2002


Meil tuleb valetust ja vassinguid endiselt iga jumala päev mitmest hääletorust. Samal ajal aga Kesknädal ilmub korra nädalas, seega võib Keskerakond vaatamata oma lehe loetavusele hätta jääda! Kuigi jah - endisele võimuklannile teeb ka praegu leht meelehärmi. Ikkagi on kohe vaja anda igale valele vastulause, panna niiöelda õkva sarvi vahele!

Asi on tõsisem, kui arvata oskame

Õhus on tunda kõrbelõhna. Karta on, et lehetegijaid võib oodata isegi oht. Miks ma nii arvan? Leidsin nimelt kaks kunagi kõrvale heidetud raamatut. Üks oli Saaremaa ülestõusust ja teine ajalehest Kiir. Hakkasin neid sirvima ja jõudsin õudust tundes järeldusele, et sama toimub praegu. Olin alati hardusega suhtunud eesti aega, riigivanem Pätsu jne. Alati "panin ise sarvi vahele" neile, kes seda aega kodanlikuks julgesid nimetada. Neist raamatuist on näha, et 1920-1930. aastad Eestis olid täis samasugust tõusiklikkust, suurvaraste sahmerdamist ja politsei üha hirmuäratavamaks muutumist. Õiglaste põhimõtetega mehi kiusati taga, tembeldati punasteks, et vakka oleksid.
Kui palju kordi suleti väikest tööliste ajalehte, kuidas igat piuksu sealt kardeti kui tuld! Ja mida ma üldse ei teadnud - töölislehe toimetajaid ja kaastöölisi pisteti pidevalt pokri, veeti ülekuulamisele, nii et seesama hirmsasti kirutud KGB oli ka siis olemas, ainult nimetus oli kodukootud. Iga julgema mõtte pärast lehenumbreid konfiskeeriti, lõhuti seadmeid, toimetajad pidid põgenema, mitmed neist tapeti (!). Mis koledus! Ka ametiühingute tegelasi, kes nõudsid inimeste viletsa elu väikestki parandamist, lasti maha, muidugi ikka selja tagant ja politsei toel.

Vigasele kaevurile saadeti politsei kaela

Maa all tervise kaotanud Heinu Grüning vaeseke arvab, et tema kaebed ulatuvad kalgi südameni! Tuttav miilitsapoiss ütles, et härrad direktorid olid esimese jutiga teinud mehe peale avalduse politseisse (!!!).
Teatavasti lubas endine kaevur Kesknädalas meeleheitest end ärastatud maja ees põlema panna.
Selle asemel, et tema hingekarjet kuulda, anti ta politsei kätte! Et vaadake te seal, mida temaga teha, kõnnib sihuke ühiskonnaohtlik inimene! Tahab "nende maja" põlema panna, direktorite maine on ohus! Ja mis te arvate, et see hästi rasvaselt "määritud" organ ei lähe kimbutama? Jalamaid suundub veelgi traumeerima haiget inimest, kel niigi kehv olukord! Sellised on lood.

Hea eesti aeg polnudki nii hea

Et heal eesti ajal tööinimest alla suruti ja palju ülekohut tehti, sellest said paljud aru alles nüüd, kui praegune elu hakkas üle mõistuse käima. Selguse saamiseks võtsin kätte kunagi ära põlatud August Jakobsoni jt autorite teosed, mida varem ei tahtnud lugeda, kuna olid omal ajal kohustuslikud ja tundusid propagandistlikud. Lugesin ja teadvustasin. Teadvustasin ja lugesin.
Mis välja tuli? Aga polegi ju tegelikult midagi valet, praegu näed just sedasama! Ka nüüd saadetakse pool elanikkonnast sotsiaalabi ukse taha, riigiametnikud samal ajal prassivad ja ülbitsevad, ka praegu moodustatakse samasuguseid Klu-Klux-Klani kampasid, et provotseerida konflikti, et oleks võimalik alata arreteerimistega. Või pimeduse katte all kedagi kahjutuks teha. Ja sellisel hüdral oleme lasknud päid kasvatada!
Tegelikult võiksid need isamaa nime blameerinud punnpugud kõik siit jalga lasta! Anname neile meilt röövitud raha isegi kaasa. Õhk saaks puhtam.

Sulemehi peeti väga ohtlikeks

Inimestel on vaja endale teadvustada, mis pandi toime Eestis suurkodanluse võimu ajal ja leida paralleele. Ka siis ragistasid omavahel tööinimesed ja kodanlus, ja isegi väikekodanlus ja suurkodanlus omavahel, sest viimane oli väiksed kodanlased ka kerjusteks teinud! Sellepärast karjutaksegi praegu kommunismilisest hädaohust, et oma kuriteod varju jääksid! Ja meie naiivsed aina läheme kaasa! Laulsime aututele hea elu kätte.
Kõige tähtsam on minu meelest tunda neid meetodeid, millega siis rahulolematuid põlvili suruti! Mingi alatu võttega osteti mõni ebalev või rahamaias mehike ära, tehti ta provokaatoriks, politsei oli ära ostetud. Õigust inimene kusagilt ei leidnud. Kirjamehed aga olid need kõige kardetavamad. Nemad tunnetasid ebaõiglust eriti teravalt. Istus ju Tuglaski Patarei vanglas. Vilde aga pages kodumaalt, sest julges Kreenholmi rängast elust tõde päevavalgele tuua.
Nii et teie, Kesknädala toimetajad, olge valvel, teie vastastel halastust pole.

P.S. Kesknädal võiks teavitada, millega Heino Grüningu lugu lõppes? Kas mees on veel elus?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)