Koolisöökla ja maapood said hingetõmbeaega

ÜLO TOOTSEN,      04. detsember 2002


Suur kartus, et alates uuest aastast tuleb paljudel koolidel oma köögid ja sööklad sulgeda ning lapsed peavad nagu sõja- või sõjajärgseil päevil kooli tulema oma söögikotiga ning et needki vähesed maapoed, mis veel alles jäänud, peavad uksed kinni lööma, on esialgu möödas. Keskerakonna ja Reformierakonna esitatud seaduseelnõu, mis muudab toiduseaduse mõningaid sätteid, on need kartused hajutanud.
Tegelikult olid need kartused suuresti meedia ning mõningate üliagarate ametnike poolt ilmselgelt võimendatud, sest selliseid, kohati absurdseid nõudmisi, nagu mõningad tervisekaitsjad on mingite eurodirektiivide nõuete pähe esitanud, pole tegelikult olemas. Küll on olnud põhinõudeks kõige elementaarsemate tervisekaitsenõuete täitmine, mida igas eesti peres endastmõistetavaks peetakse. Ei ole aga näiteks keegi nõudnud, et kartulikoorimise nuga ei tohi pesta sama kraani all kus leivanuga. Sellise absurdini aga on paraku jõutud.
Eelnõu käsitleb toidukäitlemisettevõtete tunnustamist üldisemalt, seega on juttu ka suurematest ettevõtetest. Kõik need pidid saama 1. jaanuariks 2003 riiklikult tunnustatud. Kuigi aega on olnud ligi kaks aastat, pole sellega kõikjal hakkama saadud. Õigem oleks öelda: liiga paljudes kohtades.
Ettevõtteid, kus tähtajaks toime ei tulda, on kohati (Tallinn, Harjumaa, Saaremaa, Valgamaa) 60-80protsenti. Võrumaa on selles kontekstis üpris heal kohal: tunnustamata jääks ehk pisut üle 22 protsendi.
Eelnõus öeldakse, et kuna tunnustamise käigus hinnatakse ettevõtte sobilikkust toitu käidelda, siis on otstarbekas, et hinnatakse ettevõtte vastavust vaid toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Paljudele on kergenduseks, et ettevõtted, kus toimub teravilja ladustamine, kuivatamine, puhastamine või sorteerimine, ei pea tunnustust taotlema.
Seaduse uue sõnastuse kohaselt ei pea ettevõtted olema 1. jaanuariks 2003 tunnustatud, kuid taotlus nende tunnustamiseks peab olema selleks ajaks esitatud. Samas lubatakse kõigil ettevõtetel, kes on õigel ajal taotluse esitanud, tegevust jätkata, kuni järelevalveasutus on tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuse teinud. Vastavalt haldusmenetluse seadusele tuleb taotlus vastu võtta, sõltumata selle puudustest. Seega, kui käitleja esitab 1. jaanuariks vaid tunnustamise taotluse ega lisa sellele nõutavaid andmeid ja dokumente, annab järelevalveasutus täiendava tähtaja tunnustamiseks vajalike dokumentide esitamiseks. Alles siis, kui neid ka selleks ajaks ei esitata, võib tunnustamisele võtmise menetlemisest loobuda.
Luuakse ka nn ajutise tunnustamise vorm. On olukordi, kus tunnustamise käigus võib ilmneda vajadus teha ettevõttes ehituslikke või ümberkorralduslikke töid, mis ei mõjuta toiduohutuse tagamist ning seega pole vaja tunnustamisest keelduda. Selliste olukordade lahendamiseks on antud õigus teha tähtajalise tunnustamise otsus kehtivusajaga kuni üks aasta. Enne kella kukkumist teeb järelevalveasutus lõpliku otsuse, kas ettevõte saab tunnustuse või mitte.
Seaduseelnõu on tekitanud vastuväiteid, seda eriti suurtootjaid ühendavates liitudes. Väidetakse, et need ettevõtted, kes on tunnustamiseks investeerinud, on halvemas olukorras kui need, kes selliseid kulutusi pole teinud ning kelle kasum sellest tulenevalt on suurem. On selliseidki firmasid, kes tahavad seni kuni võimalik n-ö liugu lasta ega kavatsegi kulutusi teha ja arvestavad, et kui tunnustust ei saa, siis sulgevad ettevõtte.
Ilmselt tuleb n-ö tähtajalisel tunnustamisel sisse seada kas kindla graafiku nõue, lähtuda teatud potsendist juba tehtud töödes või millestki muust. Võibolla tuleb lausa lahku lüüa maakoolide ja maapoodide osa, sest on selge, et ei saa esitada ühesuguseid nõudeid suurele restoranile ja mõnekümne õpilasega maakooli sööklale (üks peab neil olema muidugi ühine: igal juhul tuleb tagada tarbijate tervise kaitse). Niisamuti ei saa ühesuguseid nõudeid esitada suurele kaubamajale ja väikesele maapoele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)