Tšehhi president: Millal toimub euroala kollaps?

„Mulle kui kauaaegsele Euroopa ühisraha euro kriitikule ei valmista rõõmu praegused eurotsooni tabanud tõsised probleemid," tõdeb Klaus sissejuhatuses.

Ta selgitab lugejatele, mida peab silmas sõna „kollaps" all. Nimelt väidab Klaus, et teatud mõttes on eurotsoon juba tänaseks kokku kukkunud, sest sellele rahaühikule pandud positiivsed ootused ei ole realiseerunud.

Eurot esitleti kõigile sellega liituda soovijatele ühemõtteliselt kui kasutoovat projekti. Paljud riigid euro nimel loobusid aastakümneid oma riikides käibel olnud rahaühikutest. Klaus märgib, et enne euro käibeletulekut avaldati rida laiapõhjalisi, ent ometi tendentslikke uurimusi. Neis lubati, et euro käibeletulek aitab riikidel saavutada kiiremat majanduskasvu ja vähendada inflatsiooni. Eriliselt aga rõhutati, et kõiki euro kasutusele võtnud riike kaitstakse ebameeldivate segaduste või väljastpoolt tulevate vapustuste eest.

Euro ei ole toonud majanduskasvu

„On selge, et midagi sellist ei ole tegelikkuses toimunud," märgib Klaus.

Pärast eurotsooni loomist ühisrahaga liitunud riikide majanduskasv hoopis vähenes oluliselt, võrreldes eelnenud aastakümnetega. Majanduskasvu valdkonnas ühtlasi suurenes lõhe eurotsooni kuuluvate riikide ja USA, Hiina ning mitmete teiste riikide vahel. Alates 1960. aastatest on  eurotsooni kuuluvate riikide majanduskasv langenud pidevalt. Klaus möönab, et euro kasutuselevõtt ei muutnud kuidagi seda trendi.

Euroopa Keskpanga statistikale tuginedes kirjutab Klaus, et 1970. aastatel oli tänapäeval eurotsooni kuuluvate riikide keskmine majanduskasv 3,4%, 1980-ndatel 2,4%, 1990-ndatel 2,2%, ja aastail 2001-2009  (euro käibeloleku ajal) kõigest 1,1%. Sellesarnast langustrendi ei ole Klausi sõnul täheldatud kusagil mujal maailmas.

Klausi hinnangul pole ka toimunud eurotsooni kuuluvate riikide inflatsiooninäitajate loodetud ühtlustumist. Tema sõnul on eurotsoonis moodustunud kaks riikide rühma: madala inflatsioonimääraga riigid ja need riigid (nt Kreeka, Hispaania, Portugal, Iirimaa jt.), mis paistavad silma kõrge inflatsiooninäitaja poolest.

Kaubavahetuseski on erinevused eurotsooni kuuluvatel riikidel pigem suurenenud. On riike, mille kaubavahetuses eksport ületab importi. Ja on riike, mis impordivad selgelt enam kui suudavad eksportida. Klausi väitel ei ole see mingi kokkusattumus, et just viimatimainitutel on märksa kõrgemad inflatsiooninäitajad. Eurotsooni rajamine ei ole seega suutnud vajalikul määral ühtlustada eurot omavate riikide majandust, nendib Tšehhi president.

Hiljuti toimunud globaalne majanduskriis Klausi sõnul vaid eskaleeris ja aitas paljastada kõiki eurotsoonis juba varem olemas olnud majandusprobleeme.

Klausi väitel ei tulnud kriisi käigus euroalas ilmnenud majandus- ja finantsprobleemid talle üllatusena. Ta meenutab, et endine Euroopa Keskpanga mõjukas majandusanalüütik Otmar Issing on korduvalt väitnud: eurotsooni loomise puhul oli tegu peamiselt poliitilise otsusega. See otsus ei võtnud paraku arvesse paljude riikide sobivust ühineda uue rahaühikuga. Juhul kui praegune eurotsoon tõepoolest ei ole „parimat tulemust pakkuv" ühine rahandussüsteem, siis on Klausi sõnul möödapääsmatu, et eurotsooni ülalpidamise ja säilitamise kulud ületavad saadava tulu.

Klaus meenutab, kuidas paljud majandusanalüütikud tundsid suurt rahulolu sellest, kui kergelt ja odavalt kulges esimene samm - euroala rajamine. See lõi paraku väärarusaama, et euroga olekski justkui nüüd kõik parimas korras. Sellele eksitusele juhtisid tähelepanu mitmed ühiskonnategelased, kaasa arvatud Klaus ise. "Kahjuks keegi meid ei kuulanud," tunnistab Tšehhi president.

Kui  majanduslikus mõttes „hea ilm" kestis, ei ilmnenud ühtki suuremat silmnähtavat probleemi seoses euroga, tunnistab Klaus. Kui aga saabusid kriisid ehk „halvad ilmad", ilmnes üsna kiirelt, et eurotsooni kuuluvate riikide majandustes puudub omavaheline homogeensus. "Selles mõttes julgen ma öelda, et eurotsoon kui projekt, mis lubas oma liikmetele tuua majanduslikku edu, on selgelt läbi kukkunud," kirjutab Klaus.

Euro varjatud hind

Tšehhi president siiski ei usu, et eurot kui institutsiooni ootab ees läbikukkumine. Selleks on tema sõnul tänaseks eurosse investeeritud liiga palju poliitilist kapitali. Seega lähemas tulevikus eurot kindlasti ei hüljata, nendib Klaus.

Kuid euro eksisteerimise eest hakkavad Klausi väitel maksma erakordselt kõrget hinda eurotsooni kuuluvate riikide kodanikud. (Kaudselt ka euroga mitte ühinenud Euroopa riikide kodanikud.)

Euro säilitamise valusaks hinnaks saab madal majanduskasv eurotsooni kuuluvates riikides. Kõige nähtavamaks osaks euro säilitamiseks makstavast kõrgest hinnast kujunevad Klausi sõnul ülisuured abipaketid, mida jagatakse finantskriisides vaevlevatele eurotsooni riikidele.

Klaus seega usub, et poliitilistel põhjustel tehakse kõik võimalik euro säilimiseks. Samas kahtleb ta, kas eurotsooni riikide kodanikud kunagi üldse saavad täpselt teada, kui kõrget hinda nad tegelikult peavad euro säilimise eest maksma.

Tšehhi Vabariik on Klausi sõnul käitunud õigesti, vältides ühinemist euroalaga.

Euroga mitteühinemist pooldavad peale Tšehhi teisedki riigid. Klaus viitab, et tänavu 13. aprillil avaldas majandusleht Financial Times Poola  Keskpanga tollase juhi Slawomir Skrzypeki artikli, milles ta vahetult enne elu kaotamist Smolenski lähedal lennuõnnetuses kirjutas: "Eurot mitte omava riigina on Poola suutnud kasu saada zloti paindlikust vahetuskursist sellisel moel, mis on kaasa aidanud majanduskasvule ja vähendanud praegust jooksevkonto defitsiiti ilma inflatsiooni suurenemiseta."

Refereeris INDREK VEISERIK

[fotoallkiri]  Tšehhi Vabariik on president Vaclav Klausi sõnul käitunud õigesti, vältides ühinemist euroalaga. Klaus ütleb, et kriis on eurotsooni hädad vaid välja toonud, kuid need ei olnud talle üllatuseks. Eurost olulisem on riigile majanduskasv ja inimeste heaolu.

Jaga |