Piibel täis satanistlikke riitusi ja vägivalda

ROMAN-MATI KALDE,      09. juuli 2003


Vastuseks 18. juuni Kesknädala artiklile "Igaühel oma õigus"

Keegi peab lõpuks siiski usumeeste poolt sajandite jooksul äramustatud Jumala nime puhtaks "pesema" ja kui keegi Daniel mind seejuures kurjategijaks tembeldab, on see tema sisemaailma ja harituse peegel. Usumehed, avastage Eesti Nokia ja minge ajalukku uue Piibli kirjutamisega!

Kuna Danieli minu poole "pöördumine" oli isiklik ja avalik, siis olen kohustatud sellele vastama. Alustangi tema tsitaadiga minu piiblikriitika kohta: "... rahvusliku rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav ..." Samas tunnistab ta aga, et mind ei tohtivat keegi arvamust muutma sundida?! Edasi: veendumustega ei saavat vabandada õiguserikkumist; kedagi ei saavat veendumuste pärast õiguslikule vastutusele võtta?! Hästi segane ja vastuoluline jutt nagu Piibliski. Ju oli usumees põhiseaduse sätte tsiteerimise ajal mõtetega rohkem taevariigis, kuid võib-olla peegeldab see kogu ta sisemaailma ja harituse taset ... (tema sõnad).

Vihkamisest ja vägivallast

Esiteks - mina pole Piiblit kirjutanud ning sealse vägivalla (mida Daniel pooldab) kritiseerimine ei ole ju vägivallale õhutamine?! Selliseid Jumala poolt heaks kiidetud massimõrvu ja verejõgesid kui Piiblis pole isegi Hitleri rassiteoreetilises soperdises "Mein kampf", mis arvukate piibligenotsiidide kõrval tundub lausa armastusromaanina - ometi on raamat nagu fashismgi keelatud ja selle propageerimine on kuritegu. (Kuigi Saksa sõdurite rihmapandlail ilutses tekst, et Jumal olevat nendega.)
Kui mõni usufanaatik ja Daniel kõik piibliõudused heaks kiidab, on ta järelikult ka ise valmis samasugusteks "piibellikeks" kuritegudeks? Siinkohal, meenutades vägivalla apologeedile nimetatud põhiseaduse sätet, tahaks küsida - kes meist siis ikkagi õhutab vägivallale? See on ilmselt psühhiaatrite valdkond. Kui inimene on süüdiv, tuleks teda sellise propaganda eest karistada, kui pole süüdiv, ravida vastavas raviasutuses.
Piibli kaante vahelt leiame palju satanistlikke riitusi ja vägivalda, mida nõuab ja teeb jumal Jehoova isiklikult. Ohtraid näiteid üleskutseist veristele ohverdustele, mis "töötavad" satanismi propagandana, pakub kolmas Moosese raamat. Midagi sellist ei leia me budismist, mis rõhutab igasuguse elu pühadust ja kannatuste tekitamisest hoidumist - see on Buddha kõige tähtsam juhis.
Piibli juudi-kristlik Jumal neelas inimohvreid: "... inimhingi oli 16 000, ja neist andam Jehoovale: 32 hinge …" Imelik, et see Jumal tarbis ka raha ja kulda: "... kuldasjadest: käevõrusid, randmekette, sõrmuseid, kõrvarõngaid ja kaelakeesid ... kokku 16 750 seeklit ..."

Kristlus ja tsivilisatsioon käsikäes

Meenutame nüüd inimtõu arengu ajalugu - selle osa arengut, mida me nimetame tsivilisatsiooniks. Niisiis, me näeme Abelit palvetamas oma altari ees. Eemalt tuleb Kain, nui käes. Ta kõnetab venda ja "see sündis, kui nemad väljal olid, siis kippus Kain oma venna Abeli peale ja tappis tema". Me kuuleme hoope, karjeid ja oigeid, siis on vaikus ja me näeme Abelit lamamas oma veres, Kaini seismas tema kohal, vaatamas oma töö tulemust, kättemaksuhimulist ja vähemagi kahetsustundeta, kes valetab isegi Jumalale endale külmavereliselt näkku; siis see nägemus haihtub ja sellele järgneb pikk rida tundmatuid sõdu, mõrvu ja veresaunu.
Edasi tuleb veeuputus ja Noa laev kiigub tormisel merel kõrgete mägede taustal. Etteaste muutub ja me näeme Noad purjus veinist; edasi on meil Soodoma ja Gomorra linnad ning katse püüda leida kaks või kolm vooruslikku inimest. Järgmiseks Lott oma tütardega koopas, siis tulevad heebrea sõjad ja me näeme võitjaid kõiki koos kariloomadega maha tapmas, jättes ellu vaid noored tüdrukud ning jagades neid omavahel; edasi on meil Jael, keda näeme lipsamas telki ja löömas naela oma magava külalise meelekohta; järgmiseks on meil sõjad Egiptuses, Kreekas, Roomas, mis kõik põhjustavad meeletut verevalamist. Me näeme roomlaste äraandlikkust sõjas kartaagolaste vastu. Massilisi tapatalguid ja meeletut verevalamist.
Samuti näeme Caesarit Inglismaad vallutamas - mitte et need barbarid oleksid teda mingil kombel häirinud, vaid sellepärast, et ta tahtis nende maid ning soovis ellujäänud leski ja orbusid tsivilisatsiooni hüvedega õnnistada (nagu meidki on läbi ajaloo aina "õnnistatud").
Varsti sünnib kristlus. Siis mööduvad meie vaimusilma eest sajandid Euroopa ajalugu. Me näeme nüüd kristlust ja tsivilisatsiooni käsikäes toimimas, jättes seljataha ja külvates oma jälgedesse nälga, surma, meeleheidet ja teisi "progressiivseid" inimtegevuse tähiseid.
Ja kogu aeg on meil olnud sõjad, ja rohkem sõdu ja ikka jälle sõdu üle kogu Euroopa, üle kogu maailma. Mõnikord kuninglike perekondade isiklikes huvides, mõnikord selleks, et hävitada mõnel "positiivsel" eesmärgil - midagi seesugust pole inimkonna ajaloos veel olnud.

Kõikvõimas ja kõikjale nägev

Jumal, kõikvõimas ja kõikjale nägev, kes võib luua häid lapsi sama lihtsalt kui halbu, eelistab millegipärast siiski halbu. Kes oleks võinud igaühe õnnelikuks teha, ei tee ometi kedagi õnnelikuks. Kes paneb inimesi kiitma oma kibedat elu, kärpides seejuures tihti nende elupäevi? Kes annab oma ingleile teenimatult igavese õnne, nõuab aga oma teistelt lastelt, et nad selle ära teeniks? Kes annab oma ingleile valudeta ja haigusteta elu, nuhtleb ometi oma teisi lapsi hammustava viletsuse ja keha ning vaimu haigustega? Kes räägib õiglusest ja halastusest, kuid mõtleb välja põrgu, räägib Kuldseist Seadustest ja andestamisest seitse x seitsekümmend korda ning mõtleb välja põrgu? Kes räägib moraalist teistele rahvastele ja kellel seda endal pole? Kes mõistab hukka roimad, kuid sooritab neid ise? Kes loob inimese tema nõusolekuta ja selle asemel, et inimese tegude eest vastutada, püüab siis vastutuse viimasele veeretada? Ja lõpuks kutsub ta jumaliku ükskõiksusega seda vaest petetud orja ennast kiitma ja kummardama! (G. Aarma, "Vabanemine teadmatusest").
Piiblist leiame muudki taunimisväärset: veresugulust on tauninud kõik usundid. Tüüpiline veresuguluse näide aga esineb meil Piibli Vanas Testamendis. Aadama ja Eeva lapsed pidid üksteisele ilmtingimata olema abikaasadeks, selle vastu ei saa vaielda isegi kõige kristlikum moraalitseja.

Kristlaste Jumal ei salli enda kõrval teisi

Kristlik kirik on 1500 aasta vältel püüdnud kustutada inimkonna mälust tõde uuestisünni (reinkarnatsiooni) kohta. Budismi kõlblusõpetuses on viis käsku, mis erinevalt kristlikust 10 käsust (mis on Mesopotaamia ja Egiptuse usundite pärand) on palju konkreetsemad ja mõistetavamad:1) mitte tappa midagi elavat (kristlastegi Jumal käskis meil ju süüa rohtusid, kuid kas te olete neid kahejalgseid "rohusööjaid" palju näinud?); 2) mitte omandada võõrast varandust; 3) mitte puutuda võõra abikaasat; 4) mitte valetada; 5) mitte tarvitada joovastavaid jooke.
Kristlaste Jumal ei salli, erinevailt teistest vana Idamaa usundeist, enda kõrval teisi jumalaid (budism tunnistavat nt üle 1000 jumala). Kristlased käsivad austada alati ja pimesi oma vanemaid, kuigi nad võivad olla vahel isegi kurjategijad?! Kui ebajumala või kuldvasika kummardamise, seaduselaeka avamise vms eest saatis "suur juht" inimesi surma n-ö "ridade kaupa", kummardab kristlus ju tänase päevani ebajumalat, sest kuna keegi teda surma ähvardusel(?!) oma silmaga näha pole tohtinud, on kõik ta pildid väljamõeldised, s.o ebajumalad, mille kummardamisele järgnevaist karmidest karistustest oli eespool juba juttu.

Elage Piibli järgi

Kristlased soovitavad elada Piibli järgi - seal olevat kirjas nii moraali-, tsiviil- kui ka kriminaalkoodeks. Leo Taxili raamat "Lustakas evangeelium" esitab Jeesusele, vaadatuna läbi tolle aja riigivõimu esindaja silmade, süüdistuskokkuvõtte: keelatud koosolekud, avalik ja salajane relvade kandmine, tänavarahutused, salaühing, ühiskondlikku korda ohustavad rahutused, hulkumine, manifestatsioonid tõrksust propageerivate loosungite ja sümbolitega, kerjamine, tegudega teotamine, üleskutsed kuritegelikeks aktideks, vihkamise ja segaduse õhutamine, agitatsioon seaduslike võimude vastu, vargus, kelmus, kultuseteenrite teotamine, riikliku religiooni väljanaermine, kallaletungid eraomandusele, amoraalne käitumine, üleskutsed perekonna laostamisele, katsed kukutada kehtivat riiklikku korda, tegevuse kaitsmine, mida seadus kvalifitseerib kui kallaletunge kaubanduse vabadusele, vastutegevus ja vastupanu võimudele ja nii edasi muud sellesarnast.
Kui jälgida tänapäevast Eestimaa elu, siis võib öelda, et on kadunud ajend õigesti elamiseks. Apostel Pauluse sarkastilised sõnad "sööme ja joome täna, sest homme oleme võib-olla surnud" iseloomustavad enamiku inimeste ellusuhtumist.
/Artiklis on kasutatud G. Aarma raamatute ja E. Arro artikli materjale. /

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)