Stalin – kas türann või kangelane?

Peaaegu pooled küsitletutest olid seisukohal, et Stalini valitsemisajal liikus riik kiiresti vales suunas, kuid ka vastupidise seisukoha esindajaid oli palju – 37 protsenti.

2006. a leidis 52% küsitletutest, et kõige parem on elada praegusel Venemaal. Teiseks eelistuseks oli Brezhnevi stagnatsiooniaeg. Stalini perioodi eelistas vaid 4%.

Stalinliku terrori sümboliks oli iga teise venemaalase arvates 1937. aasta. Suuremal osal (76%) oli raske nimetada konkreetseid represseerituid. Teistest tihemini (2–6%) teati Tuhhatshevski, Solzhenitsõni, Buhharini ja Sahharovi nime. Üks protsent küsitletutest nimetas Zhukovit, Zinovjevit, Kamenevi, Kirovit, Koroljovi, Rokossovskit, Trotskit jt.

Kõige raskem oli sellele küsimusele vastata 18–24aastatel.

Enim said küsitletute arvates kannatada kultuuri ja teaduse esindajad ning sõjaväelased, ja alles seejärel tavakodanikud. Vaid 5% küsitletutest leidis, et suuremalt jaolt kannatasid spioonid jm kahjurid, 2% teadis, et represseeriti spekulante, vargaid ja bandiite.

Pooled küsitletutest olid seisukohal, et repressioonide all kannatasid pealekaebamise ohvriks langenud ausad inimesed. Kolmandik arvas, et osa represseerituid olid süüdi, osa aga mitte. Vaid 2% olid kindlad, et karistati nõukogude võimu vaenlasi ja kahjureid. Peaaegu igast põlvkonnast leidus küsitletuid, kes olid veendunud, et enamalt jaolt kannatasid ausad inimesed.

Vaid 2% küsitletutest leidis, et repressioonid olid õiged ja isegi hädavajalikud. Küllaltki levinud olid seisukohad, et võimud „pingutasid üle“, et 1937. a. oli Stalini suurim viga, ka arvamused, et repressioonid olid isiklikult Stalini kuritegu, millele ei ole õigustust. Kõige levinum (33%) oli aga seisukoht, et repressioonides polnud süüdi mitte ainult Stalin, vaid kogu tema loodud süsteem. Mida kõrgem oli küsitletute haridustase, seda rohkem kalduti süüdistama süsteemi.

Suurem osa venemaalastest (70%) leidis, et 1937.a. „puhastus“sõjaväe juhtkonnas tingis Suure Isamaasõja algusaastatel Punaarmee raskused. 9% oli veendunud, et „puhastus“ ei mõjutanud riigikaitse olukorda, ja vaid 3% leidsid, et „puhastus“ mõjus armeed tugevdavalt.

Üle poole küsitletutest olid seisukohal, et oma panuse võitu sõjas andsid nii rahvas kui ka riigi juhtkond võrdselt.

Venemaa ajakirjanduse põhjal  IVARI VEE

[FOTODEL]

Noore revolutsionääri Josea Dzhugashvili (Jossif Stalin)  foto kaitsepolitsei arhiivist 1902. a.

Ausammas suurele juhile Stalinile seisab tema sünnilinnas Goris veel tänagi.

Jaga |