Pensionitõus toob inimestele parema toimetuleku

Valitsuse otsuse kohaselt indekseeritakse riiklikke pensione 375.649 inimesel ning selle maksumus on 2018. aastal 97,6 miljonit eurot. Rahvapensioni määr tõuseb 189,31 euroni, vanaduspension 30-aastase staažiga inimestel 360,27 euroni, 40-aastase staažiga 421,88 euroni ning 44-aastase staažiga 446,52 euroni. See tähendab, et 44-aastase staažiga inimese keskmine igakuine pension kerkib kevadel ligi 31 eurot, 30-aastase staažiga inimese oma 25 eurot.

Üldiselt võib öelda, et Eesti majandusel läheb hästi, palgad ja eksport kasvavad. Oleme jõudnud olukorda, kus saame julgelt öelda, et oleme õigel kursil. Liigume suuremate sissetulekute ja parema toimetuleku suunas. Ka pensionide indekseerimise positiivset mõju on toetanud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa oodatust parem laekumine.

Ebavõrdsus endiselt probleem

Kuigi üldised sissetulekud tõusevad, on jätkuvalt probleem Eesti inimeste majanduslik ebavõrdsus. Eesti Gini koefitsient on rahvusvaheliselt üks kõrgemaid, mis näitab, et Eestis on sissetulekute ebavõrdsus väga suur. Alates 2010. aastast on sissetulekute ebavõrdsus pidevalt kasvanud, nii et aastaks 2014 sai Eestist kõige suurema sissetulekute ebavõrdsusega riik Euroopa Liidus. See tähendab, et suur osa rahvastikust töötab madalapalgalistel ja väheseid oskusi nõudvatel töökohtadel, samuti seda, et pensionärid saavad väga väikest pensioni ja toetustest elavad inimesed väikeseid toetusi. Samas on ka töökohti, kus makstakse keskmisest oluliselt kõrgemat palka, tekitades ühiskonnas tugeva kihistumise. Aastate jooksul on suur osa rikkusest kogunenud väikese hulga inimeste kätte ja seega on ühiskonnas neid, kelle tulud kasvavad teistest märkimisväärselt kiiremini.

2017. aastal moodustas suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal rahvastikus 21,1 protsenti. Suhtelises vaesuses elab peaaegu pool Eesti eakatest. Üle kolme protsendi Eesti elanikest, kelle sissetulekud jäävad alla 200 euro, elasid absoluutses vaesuses.

Igasugune pensionitõus aitab inimeste paremale toimetulekule kaasa, kuid see ei ole koht, kus labidas metsa visata. Ringi käies ja inimestega suheldes jääb ikka silma, et tehtud ei ole veel piisavalt. Pensionid ei ole üldise palkade ja hinnatõusuga sama jalga käinud. Pigem vastupidi – toimunud on ebavõrdsuse süvenemine.

 Sammud eakate toetamiseks

Praegune valitsuskoalitsioon on astunud mitmeid samme eakate toimetuleku parandamiseks. Pensionireform, laste arvestamine tööstaaži, hambaravihüvitis ja üksiku pensionäri toetus on vaid mõned positiivsed näited. Kehtima hakanud täiendav soodustus suurte ravimikuludega inimestele võimaldab oluliselt kokku hoida. Suuremad ravimikulud puudutavad just eakaid.

Tähelepanu pööratakse ka omastehoolduse rahastamisele, hooldekodudes elavate inimeste abistamisele ning arstiabi kättesaadavusele maakondades.

Sellel aastal saavad kohalikud omavalitsused omastehoolduseks 4 miljonit eurot lisaraha.

Need on kõik teemad, millega peame jätkuvalt edasi tegelema. See puudutab ka võimalikku pensionide erakorralist tõstmist lähitulevikus. Olen jätkuvalt seisukohal, et lisaks indekseerimisele on vajalik erakorraline pensionitõus, mille osas loodan väga kõigi erakondade ühist tahet.

Enamiku eakate inimeste suhtelisest vaesusest välja toomiseks on vaja ligemale 20-protsendist erakorralist pensionitõusu. See läheb maksma suurusjärgus 250–300 miljonit eurot. See ei ole võimatu ülesanne, oleme seda teinud varemgi. Viimati tõsteti Eestis pensione erakorraliselt aastatel 2005–2007, kui Keskerakond oli valitsuses, ja see oli erakonna esimene prioriteet. Pensionitõus oli siis ligi 40 protsenti. Kui seda ei oleks tehtud, oleksid täna pensionid 100 euro võrra väiksemad. Räägiti, et pensionitõus ajab riigi pankrotti. Pankrotti riik siiski ei läinud ja ei läheks ka seekord.

Maksusüsteem peab olema solidaarne ning võimaldama inimväärse elu kõigile. Tulumaksuvaba miinimumi reformiga on hea algus tehtud, kuid ma arvan, et me ei ole täna tulemusega lõpuni rahul. Keskerakonna poolt välja pakutud astmeline tulumaks oleks suur samm edasi.

Kui astmeline tulumaks oleks realiseerunud, oleks maksureform arusaadavam ja õiglasem. Ka töötavad pensionärid oleksid võrreldes kõrgepalgalistega õiglasemalt koheldud. Tänane tulumaksureform võttis riigieelarvest 180 miljonit eurot. Keskerakonna astmeline tulumaks ei oleks sellist lisaraha nõudnud, vaid oleks selle maksumaksjate vahel ringi jaganud. Sellest aastast kehtestas astmelise tulumaksu Läti. Eesti on üks viimaseid Euroopa riike, kus Venemaaga sarnaselt on kasutusel solidaarne astmeteta maksusüsteem.

Pensionitõusu üheks katteallikaks saab lisaks astmelisele tulumaksule olla majanduskasv. Valitsuse majanduspoliitika, investeeringud ja piirkondade arengusse panustamine on seda kindlasti soodustanud. Kuna pensionidest suurem osa läheb igapäevakuludeks, laekub osa sellest maksude näol riigieelarvesse tagasi. Ainuüksi käibemaksust laekub riigile kümneid miljoneid eurosid. Võimalikke katteallikaid on teisigi; see on arutelu ja poliitilise kompromissi koht.

JAAK AAB, riigihalduse minister

[fotoallkiri]  Peaminister Jüri Ratas kohtumas pensionäridega Tallinna Kesklinna sotsiaalkeskuses.

Jaga |