Miks? Miks? Miks?

 Miks pidime juba siis loobuma eestlastele igiomaseks saanud põllumajandusest ja hakkama eelistama välismaist doteeritud rämpstoitu? Väide, et oleme põhjamaa ja põllumajandus on siin ebaratsionaalne, ei pea paika – soomlased elavad meist põhja pool ja nende põllumajandus edeneb meie omast palju paremini.

Eestlane on läbi aegade ennast ise toitnud ja ka kaugematesse maadesse tulusalt eksportinud. Mäletan veel lapseeast ekspordipakendeid, milles Eesti Inglismaale võid ja peekonit vedas.

Just nüüd, ülemaailmse majanduslanguse tingimustes, kus välisturg kokku kuivamas, peaksime eriti targalt talitama ja eestimaist eelistama – mis võimalik, seda kodus tootma ja kodus tarbima. Siis jääb väiksemaks ka oht töötuks jääda.

Impordile jäägu ikkagi vaid see, mis kodus ei kasva. Miks peame jätkuvalt Hispaaniast, Ungarist ja Poolast sisse vedama tomatit, kapsast, kurki, porgandit, kartulit jne? Lisaks kulukale transpordile ei saa me loota, et paljud toiduained oleksid kemikaalidega töötlemata (s.t mürgitamata), sest pikk teekond tarbijani nõuab ju kaubandusliku välimuse tagamiseks rohkeid säilitusaineid. Eks oleme kõik näinud, kuidas mitu aega poeletil seisnud tomatid näevad nii värsked välja, nagu oleks need täna korjatud ja on kõvad kui telliskivid. Nende asemel eelistaks küll kodumaist, olgu see või kallim, kuid ilma säilitusaineteta.

Veel kaks „miksi“. Miks ostis Tartu Ülikool uue klaveri Saksamaalt, samas kui kodumaiste kvaliteetsete "Estoniate" tootjaid ähvardab oht töötuks jääda? Miks Eesti kaitsevägi tellib jalatsid välismaalt, samas kui omamaa jalatsivabriku samale toodangule on raske turgu leida? Miks oleme nii vähese patriotismiga omaendi riigi suhtes?

Möödunud hooajal nägin Tallinna turul Poola valgeid klaare hinnaga 16 krooni kg – meil loetakse neid „prügiõunteks“. Eestis on aiad kvaliteetset puuvilja – õunu, pirne, ploome, kirsse – täis, kuid sügisel näen neid vaid autokoormatena metsa alla veetult. Miks me eestimaist ei eelista?
Tahtmatult jääb keelele küsimus: kas kõik see on sellepärast, et juba üheksakümnendate algul sai Eesti põllumajandusel jalad alt löödud?

UDO KNAPS, Märjamaa, Rapla maakond

Jaga |