Et pensioniaeg oleks oodatud aeg!

VALDEK MIKKAL,      21. detsember 2005


Pidurdav tegur, nagu ütles siinsel suurkogul täna sotsiaalminister Jaak Aab, on indeksite süsteem. Kahtlemata, kui oleksime indeksite süsteemi omal ajal teisiti üles ehitanud, mitte aritmeetilise keskmisena kahest näitajast, sotsiaalmaksu suurenemisest ja tarbijahinna indeksi tõusu osast, oleks tulemus olnud meile teine. Kui oleksime teisiti üles ehitanud ja võtnud näiteks aluseks vaid esimese liidetava, siis oleks iga-aastane pensionitõus olnud kaks korda suurem.
Vaatamata sellele, kui rikas on riik, käib ikka võitlus pensionide suurendamise eest. Isegi Soomel, kus keskmine pension on 1100 eurot kuus, on eesmärk oma indekseid muuta nii, et iga-aastane pensioni juurdekasv oleks tagatud võimalikult suuremal määral. Indeksi muutmine pole niisama lihtne, et teeme subjektiivselt nagu soomlasedki, kes tahavad panna mitte 50:50, vaid 80:20.
Viimasel ajal on rida riike Euroopas läinud veidi täpsemale meetodile, et indeksit korrutatakse vastavate parandusteguritega, mis tulenevad reast sotsiaalsetest näitajaist. Isegi rahva tervishoiu näitajast, vanurite abi vajaduse näitajast jne.
Parandustegur peab siis muutma indeksi kahe liidetava suuruse vanemale põlvkonnale soodsamaks, vastavalt riigi majanduslikule olukorrale. Meie tase on muidugi alles nii madal, et ka igasugused korrutamised jätavad meie pensioni kaugele maha soomlaste 1100 eurosest pensionist. Seega saame rääkida ikka veel ainult lihtsast pensionide tõstmisest.
Teine asi, millega meie ühendus tegeleb, on pensionäride tõrjutuse tõrjumine. Eesti Vabariigis valitseb mingisugune pensionäride või vanemaealiste diskrimineerimine. Paljud ministeeriumid on ju vanuseliselt täiesti ebanormaalselt komplekteeritud. Üle keskea töötajaid peaaegu ei kohtagi.
Samal ajal on välja töötatud soovitatavad vanuselised struktuurid, millega keegi ei arvesta. Kuid peaks. Näiteks asutuse töö hindamisel ja nende edetabeli koostamisel, mida igal aastal laialdaselt avaldatakse, tuleks vanemaealiste osakaalu arvestama hakata. See näitaks, et Eesti areneks kodanike ühiskonnaks. Et me oleksime seenioride nõukogude kaudu esindatud olulistes omavalitsustes ja meil oleks seal hääleõigus olulistes küsimustes.
Muidugi on pensionäride kaasalöömisel oma piirid, nii vanus kui tervis, mida peame arvestama. Kuid meie põhiline eesmärk peaks olema ikka selline, et pensioniaeg oleks oodatud aeg. Nagu mitmel pool mujal, kus pension on 90 kuni 102% palgast ja inimene saab pensionile jäädes hakata vabalt tegelema oma huvialade ja harrastustega. Ka meie peaksime selle oodatud pensioniajani jõudma.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)