Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

27 pühakut

HELLE KALDA,      28. aprill 2004


Mässumeelsed keskerakondlased võitlevad oma erakonna hävitamise eest

27 keskerakondlast esines ajakirjanduses avaldusega, mis kritiseerib teravas toonis era-konna juhatust ning viitab va-jadusele kiireteks muutusteks erakonnas. 27 erakonna eliiti kuuluvat persooni käituvad va- na hea kombe kohaselt, jättes võõras silmas pinnu osatamisel oma silmas palgi märkamata.

Kritiseerijad kurdavad, et Keskerakond ei suuda opositsioonist välja tulla. Seda heidavad ette inimesed, kes era-konna juhtpositsioonidel ja ministritena töötades ei mõistnud säilitada koalitsiooni Re-formierakonnaga.
Tallinnas, mida juhib Savisaar, sama koalitsioon püsib. Pean lugu Kreitzbergist ja Tõnis-sonist, hindan andekat noorpoliitikut Mikserit. Samavõrd vihastab mind valikuline mälu, mille käes lugupeetud revolutsionäärid vaevlevad. Lepik-son, kelle suurim poliitiline saavutus oli trammide vastane võitlus, on samuti näide omakasupüüdmatust ja töökast riigi-kogulasest, kes Kalevipoega õpetava siilina jõudehetkel vuntsi pobiseb, kuidas linna edukamalt majandada.
Kreitzberg, Õunapuu, Tõnis-son ja Mikser peavad tahestahtmata tunnistama, et era-kond, mida nad materdavad, on kõigi erakonna liikmete nägu. Kõik neli on avaldanud erakonna arengule suurt mõju. Kreitzberg ning Mikser olid pikka aega erakonna aseesimehed. Kas nad tunnistavad oma mannetust, et viisid erakonna autoritaarsusesse ja poliitilisse isolatsiooni? Kui Kreitzbergist polnud asja, demokratiseerimaks Keskerakonda selle ase-esimehena, siis kuidas suudab ta olla asisem mees Riigikogu asespiikrina? Millele kulutasid oma jõu Mikser ja Tõnisson, et neil polnud aega seista hea erakonna arengu eest?

Miks ei leidnud Õunapuu rahandusministrina aega, otsimaks lahendusi sotsiaalprobleemide leevendamiseks, küll aga pidas ta aasta jooksul kahel korral vajalikuks pikemalt puhkust võtta?
Nn mässumeelsete retoorika sarnaneb ideoloogilise saas-taga, millega enne valimisi valas Keskerakonna üle Res Publica. Valimiseelne avalik mustamine jõudis eesmärgini – Keskerakond kogus valimistel oluliselt vähem hääli, kui eelnenud reitingud ennustasid. Enam pole Res Publical vaja pingutada, sisemised opositsionäärid lõpetavad nende töö ära, visates koos pesuveega minema ka lapse.

Kas selleks, et teistele erakondadele meeldida, tuleks Keskerakonnal loobuda kõigist oma tõekspidamistest? Kas astmelise tulumaksu tegus "ema" Tõnisson on praegu valmis selle idee korstnasse kirjutama, et vaid tagasi valitsusse pääseda? Ehk oligi astmeline tulumaks tema meelest vaid rumal luul? Siis tuleb seda ka tunnistada.

Kriitikud vajavad ilma maailmavaateta parteid

Majandusministrina polnud Tõnissonist Mustamäe nn Fennovara ühiselamute probleemi lahendusele kaasaaitajat. Kas see oligi juba lõivu maksmine uuele poliitilisele käitumismallile, mis peaks lõpetama keskerakondliku poliitika – seista vähekaitstud sotsiaalsete gruppide eest? Kas tõesti oli vastandumine raudtee ja elektrijaamade müügile vale, sest sellega teenisime mitme partei meelepaha? Miks polnud keskministritest asja sundüürnike murede leevendamisel ega ümberasujatele vara tagastamisel tekkiva uue ülekohtu ärahoidmisel?
Kriitikud näevad Eesti tulevikku ilma erakondi eristava vastandumiseta, otsekui õndsal punaajal, kus üks partei ja üks eesmärk välistasid igasugused erimeelsused.

Keskerakonna eliit liikmetest võõrandunud

Keskerakonnas tekkinud vastasseis taandub suures osas ühele – erakonna lihtliikmetest võõrandunud eliit ihkab jätkata parematelt positsioonidelt. Kõige vahvam on seda teha valit-suses, ning selle nimel ollakse valmis muutma senist erakonna poliitikat. Näitamaks Keskerakonda põdura ja suutmatuna, ollakse valmis astuma samme Tallinna koalitsiooni lõhkumi-seks. Suhtumine, kus Euroopa-ga liitumisel toimunud sise-väitluses vastaspoolt harimatuks karjaks hurjutati, näitab ilmekalt, kuivõrd erakonnas end "vaimueliidiks" pidav tiib oma valijat hindab.
Kas Keskerakond peaks olema rahul riigi sotsiaalpoliitikaga, kui Riigikogu asespiiker selle muutmiseks lillegi ei liiguta? Kas meditsiinireformi senine kulg, kus abi inimestest üha kaugemale jääb, rahuldab erakonna mässulisi? Kas riigivara tuleb jäägitult maha müüa? Kuhu liigub haldusreform?

Kreitzberg, Tõnisson, Mar-randi, Mikser, Õunapuu, Lepikson – te olete Riigikogu liikmed. Mis takistab teid tööd tegemast? Te olete võimul, inimesed on teid valinud kui Keskerakonna esindajaid ja ootavad lahendusi oma probleemidele. Ent alati on lihtsam käega rahmata ja pahasena ühmatada: "Kui loll ülemus laseks tööd teha, küll ma siis alles näitaksin!" Selline introvertne enesehaletsemine rikub tervist ja teeb enneaegselt va-naks. Tekib igatsus möödunud sära järele ning ajakirjanduse libekeelne kiitus uinutab lohetapjate mõistuse.

Meedia kaotab huvi tööinimeste vastu

Mäss müüb meedias alati rohkem kui rahumeelne ülesehitus. Mässajad jõuavad kergemini klantsajakirjade kaantele kui need, kes teevad igavat igapäevatööd.
Kulla revolutsionäärid! Te pakute meediale huvi vaid seni, kuni suudate jätkata ristisõda oma erakonna vastu. Lahkudes või väljaheidetuna teid unustatakse, sest igas parteis hinnatakse kõigepealt tegudeinimesi, mitte jutupaunikuid ja pigilinde. Sissisõda demokraatia loosungite varjus on sisuliselt võitlus Keskerakonna hävitamise eest. Parempoolsed jõud vaatavad muheldes pealt, kuidas võimuihast pimestatud grupp üritab Keskerakonda poliitiliselt maastikult minema pühkida.
27 pühameest ja -naist! Vaadake iseendasse ja mõelge, millal hakkasite eemalduma oma valijatest ja erakonnakaaslastest, inimestest, kes viimastel aastatel on asjata oodanud teilt tegusid.

Viimati muudetud: 28.04.2004
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail