Pea kuklasse, pilk taevasse!

Paljud teod saavad alguse väikesest tähelepanekust. Tema puhul mõjus lapselapse ütlemine: “Sina, vanaisa, suur mees, pane oma lugu kirja!“ See lugu ilmuski eelmisel aastal nelja ja poolesaja leheküljelise raamatuna.

Nii alustab oma eluloo tutvustamist Rapla keskkooli lõpetanud 194-sentimeetrine mees. Pikkust rohkem kui tarvis, aga eriluba andis võimaluse Venemaale Sassovo lennukooli õppima asuda. Lennuki kokpit on olnud tööruumiks 42 aastat, lennutunde on kirjas üle 22300. Näitab kaarti, kus märgitud 230 paika maailmas, kuhu jõutud. Peamiselt jäävad meelde lennurajad ja lennujaamahooned-terminaalid.

Meenutab kodupaiga Tikkaru koorejaama, kust praegugi üle lennatakse. Härgla kool, mis tema ajal oli tuntud piirkonnakool 102 õpilasega, 1965. aastal suleti. Siia kadusid sealt kultuur ja isetegevus, lahkusid õpetajad. Praegugi jätkub külade tühjenemine, haldusreform võib-olla kiirendabki seda? Raske hinnata, kellelt ja millest sai alguse langus maaelus.

Toob näite Lõuna-Koreast – Eestist kaks korda suuremal riigil rahvast 50 miljonit. Seega 500 inimest ruutkilomeetril – pole õhkugi, mida hingata. Miks näide sealt? Aga temal oli olnud tahtmine Kagu-Aasiasse tööle minna. Teine näide: USA-st, Oklahamast – suured viljapõllud vahelduvad majagruppidega, sest 5% rahvast elab maal, töö teevad ära masinad; Eesti ka sinnapoole teel.

Lähme ajas tagasi: kuidas üks koolilõpetanu läheb lennundust õppima, tiivustatuna tolleaegsetes lehtedes ilmunud Aerofloti-meeste piltidest. Mäletab hästi nende nimesid, ka raamatus oma lugude käsitlemisel teab hästi oma kaaslaste nimesid, kronoloogia on paigas. Ilmselt täpsus ja tähelepanu, hea sportlik rüht ja tahe õppida viisidki lennunduse juurde. Koolis ei saanud vene keelt selgeks, aga lukksepana töötades leidis vene keele õppimise võimaluse, ja keel sai selgeks 2 kuuga. Kuuleme mitmeid lugusid: IL-14 lennud Saaremaale, libeda raja sõit Surgutis, töö Nõo lennundusklassiga. Jõudis soovituslikult pensionile minna. Kuni Anti Oidsalu kutsus Estonian Airi tööle.

Uus lennundus oli üleminekul uutele lennukitele ja inglise keelele, mis tundus olevat kergesti õpitav oma kindlate väljendite tõttu. Hea on meenutada: seal, kus lennuki selgeksõpetamine toimub simulaatorite peal, olla eestlased omandanud lennutarkusi kiiremini kui hiinlased.  Käis Ameerikas Boeing 737 proovimas. Teiseks sai selgeks mõte: kas kõiki tarkusi peab peast teadma, kui abiks on raamat?

Meenutab, kuidas algul 53-aastasele tundus õpe raskepärane olevat, kuid ajajooksul hakkas sujuma. Lõpuks tuli 26. mai 2006, mil täitus 65 eluaastat. See oli vanus, mil tuli lenduriametist loobuda.

Tahtmine oli tööl olla – kutsuti veel Lennuametisse. Kuus aastat möödus peainspektori ametis.. Suutis lennukitehniliste andmete kahe portfelli suurused materjalid arvutisse panna. Tuli aeg kolmat korda pensionile minna.

Poolteisetunnise vestluse järel anti võimalus küsimuste esitamiseks: rumalaid küsimusi pole maailmas olemas. Küsitigi lennuväekorra kohta: kas esineb napsitamist, kas kütusega tehakse äri? Tsiviillennunduses oli olnud kütust pigem puudu.

Kas on olnud kokkupõrkeid lindudega? Mäletabki Saaremaa-lende, kus linnud ja lennuk ei mahtunud samasse õhuruumi. Kohalikud meenutasid ka Avastes lennukisse väetise laadimist, selle külvamist ja ringsõitu Vigala kohal.

Kokkuvõtteks võib märkida, et loogiline lendurikarjäär on pidev areng – suuremad lennukid ja suurem vastutus. Sihikindel harjutamine tagab, et sinust sirguks kapten.

Kohtumine kulges ladusas rütmis. Kel jäi midagi teadmata, võtku kätte „Lendur“, kust lugeda Raivo Kase lenduriks õppimisest, lendamisest Aeroflotis ja Estonian Airis, lennundushariduse omandamisest kuni rahvusliku lennunduse ülesehitamiseni.

JAAN  VISKA

[fotol!]  Raivo  Kask  „Lendur“,  esikaas

Jaga |