![]() Pronksmees, kes jäigi ellu [9]HEIMAR LENK, 21. mai 2008Tagantjärele ajalehti uurides jääb vägisi mulje, et kõige tungivamalt nõudis Pronkssõduri kiiret eemaldamist peaminister Ansip isiklikult. Kas soovis ta enne valimisi oravate antud lubadusi võimalikult ruttu ellu viia või sai ta soovitusi väljastpoolt Eestit, seda pole võimalik ära arvata. Tallinna linnavolikogus sõlmitud kokkulepe sõjaveteranidega, et sõjamehekuju võiks ära viia pärast 9. mai pidulikku tähistamist, pole valitsusele siduv ja operatsiooniga tahetakse alustada juba aprillis. Nii nagu Lihula ausamba teisaldamine toimus pimedas, nõnda plaanitakse ka Pronkssõdur viia kalmistule ööpimeduses, avalikkuse silme eest varjatult. Inimene, kes ei mõista ega huvitugi ligi kolmandiku riigi elanike tunnetest, ei saa olla demokraatliku riigi peaminister. Anna Oršanskaja, Eesti Päevaleht 5. mai 2007. 9. osa Ansipil läks kujuga kiireks Kalender näitab 2007. aasta aprilli lõppu. Eestit valitseb nüüd mees, kelle kinnisideeks paistab saavat soov Teise maailmasõja tulemusi pisut korrigeerida – veel üks lahing maha pidada. Pole kahtlust, et kõige kiirem on pronkskuju Tõnismäelt äraviimisega peaminister Andrus Ansipil. Ta on erilises eufoorias, sest uus valitsus tunneb end hästi ja joobumus valimistel kogutud 22 540 häälest ei taha kuidagi üle minna. Reformierakonnas toetab parteijuhi ideed „Tõnismäe lõpuks puhtaks teha“ juba enamus. Pinna ettevalmistamiseks annab justiitsminister Rein Lang teada, et 9. maiks plaanitakse Pronkssõduri juurde suuremaid Eesti riigi vastaseid provokatsioone. Sama teatab Ansip valitsuse pressikonverentsil: “8. ja 9. maiks on prognoositav teatud konfliktide oht.“ Hiljem, pärast Pronksiöö valusat õppetundi, asub seda versiooni toetama ka siseminister Jüri Pihl. Kuid enne aprillirahutusi oli värske siseminister olnud teisel arvamusel. 16. aprilli Postimehele antud intervjuus ütles ta: “Ma olen veendunud, et tänavu möödub see päev rahumeelselt. Mida targemalt me käitume, seda rahulikum on olukord.“ 19. aprillil arutakse operatsiooni strateegilist plaani valitsuses. Kaitseminister Aaviksoo teatab ajakirjandusele, et lähiajal algavad Tõnismäel kaevamistööd ja asutakse tuvastama sinna maetute isikuandmeid ning et tööde ala piiratakse aiaga. (Suurt valget telki, kuhu sisse Pronkssõdur ära mahtus, minister ei nimeta.) Kiirkorras tuleb ümber teha seadusakte, et ümbermatmist kiirendada. Nii muudetakse ära nõue, et see peaks toimuma külmal ajal. Nüüdsest võib haudu lahti kaevata ka palaval suvepäeval... Operatsiooni alguse kuupäeva hoitakse saladuses. Ka valitsuserakondade juhatuste liikmete ees. Igal juhul peaks operatsioon läbi viidama enne 9. maid – see on peaministri kinnisidee. Kõige paremini sobib nädal, mis algab 30. aprilliga. Miks? Aga sellepärast, et Riigikogus istungeid ei toimu ja saadikud sõidavad mööda Eestit laiali. Teiste sõnadega, parem kui saadikuid poleks valitsuse toimetamistel Tallinnas jalus. Muidu hakkaksid Toompea saalis veel oma arvamust avaldama. Valitsus polnud Pronksiööks valmis Kahjuks pole meil seniajani täpseid andmeid, kes ja kuidas kriisitundidel otsustas. Tundhaaval püüdis seda taastada Eesti Ekspress oma 2007. aasta 3. mai numbris. Selle analüüsi põhjal saab väita, et märuliöö tabas valitsust ootamatult ja asjade käiku ei suudetud ette näha. Kuigi kaitsepolitsei peadirektor Aldis Alus olevat siseminister Pihli juba varem hoiatanud, et pärast telgi püstitamist võib Tõnismäele tulla kuni 15 000 inimest. Ansip neid hoiatusi tõsiselt ei võtnud. Käes on 26. aprill 2007. Kell 12.00. Keskpäeval alanud valitsuse pressikonverentsil pärivad ajakirjanikud varahommikul Pronkssõduri ümber pandud tara ja sinna püstitatud telgi kohta. Kas julgeolek on Tõnismäel tagatud? Kaitseminister Aaviksoo: „Võimalike intsidentide arv, ma loodan, et mitte ainult tänasel päeval, vaid ka edaspidi, on viidud miinimumini.“ Peaminister Ansip vastab Eesti–Vene suhete kohta: „Riikidevahelise poliitikaga võrreldes on suhted inimeste vahelisel tasandil päris head.“ Samal ajal saabub Tõnismäele üha uusi venelasi ning püstitatud traattarasse pikitakse roose ja nelke. Üheksa tunni pärast pekstakse Tallinna kesklinn segamini. Kell 14.00. Uudisteagentuurid edastavad üha uusi teateid Venemaa negatiivsest reageeringust Teise maailmasõja memoriaali lõhkumise vastu Tallinnas. Kell 16.30. Valitsuse tööpäev hakkab lõppema. Toompeal pole kuulda, et ministrid kavandaks õhtuks mõnda operatiivnõupidamist juhuks, kui olukord riigis peaks muutuma. Samal ajal koguneb Tõnismäele ikka rohkem vene keelt rääkivaid linnakodanikke. Linnapea Edgar Savisaarega pole Toompea ühendust võtnud ega talle ettekirjutisi jaganud. Kell 20.00. Televisioon edastab Tallinna kesklinnast ärevaid teateid. Reporterid ilmuvad eetrisse ka väljaspool uudistesaateid. Valitsusliikmed on oma kodudes ja istuvad telerite ees. Kell 24.00. Kaitseminister Aaviksoo heidab magama. Tallinna kesklinn on segamini pekstud ja põleb. Kell 01.00. Siseminister Pihl on pärast ebaõnnestunud teleintervjuud, kus ta väitis olukorra pealinnas kontrolli all olevat, saabunud politsei juhtimisstaapi. Kodunt lahkub ka peaminister Ansip ja tuleb Pihli juurde. Erinevalt Pihlist on Ansip ETV-le juba jõudnud kurta, et rahutuste teket ta ette ei näinud. Kell 02.00. Politseistaapi jõuab kaitseminister Aaviksoo. Kell 03.40. Telefoni teel peetakse maha valitsuse erakorraline istung. Pronkssõdur otsustakse kohe ära viia. Kell 04.00. Pronkssõdurilt hakatakse kangutama. Kolmveerand tunni pärast on ta aluse küljest lahti, kraanakonksu otsa seotud ja tõstetakse autokasti.
HEIMAR LENK
Viimati muudetud: 21.05.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |