Sise- ja välispoliitilised valed

Tänaseks on Powell vabandanud. 25. oktoobril 2015 vabandas avalikkuse ees ka kaasvastutaja, brittide ekspeaminister Tony Blair. „Ma vabandan selle eest, et luureandmed, mis me saime, olid valed,“ ütles ta. Ka vabandas Blair selle eest, et britid ei osanud ette näha, mis olukorda Iraak pärast Saddam Husseini kukutamist satub, viidates ISIS-e tõusule regioonis.

Kogu segadust ilmestab USA presidendivalimiste debatt, mis võtab üha rohkem tuure. Kõrgetel tuuridel räägitakse ikka nii, nagu mõeldakse. Vabariiklase Donald Trumpi arvates oleks maailm praegu märgatavalt stabiilsem ja parem, kui Iraagi diktaator Hussein ja Liibüa juht Muammar al-Gaddafi oleks elus. Kes vastutab, et Liibüa, Iraak ja Süüria on riikidena lõhki tõmmatud? Rändekriis on haaranud seetõttu enneolematud mõõtmed. Ka Eesti on vastutav oma pealiitlase vägitegude eest Lähis-Idas. Võib-olla on see üks kaalukaimaid argumente, miks me peame pagulastesse suhtuma nii aitavalt?

 Poliitikutele meeldib meie osalust Iraagi sõjas õigustada sellega, et nii saime kindla pääsu NATO-sse. Aga kõnelda meeldib meile ju väärtuspoliitikast? Kas nn välissõdade motiivid võivad olla meie jaoks ebaselged? Kas osaleme Lähis-Ida majandussõjas ja saame selle eest lubaduse, et meid kaitstakse venelaste eest? Kust jookseb piir väärtuspoliitika ja pragmatismi vahel? Kui ameeriklased ja britid on oma avalikul tribüünil näinud vabandavaid poliitikuid, siis kes Eesti poliitikutest peaks vabandama ebaõnnestunud operatsioonide pärast Iraagis? Esialgu pole vabandanud keegi. Osalesime sõjas ja kardame vastutada?

 Iraagi sõda on poliitilises päevakorras tagaplaanil, sest enesekriitika oleks ohtlik ja võiks nii mõnegi Eesti poliitiku areenilt minema pühkida. Aga vaikides normeerime sellist käitumist. Me ei tea, kui palju sõdureid peab veel surema valetavate poliitikute pärast.

Valetamine on nakkav. Kui valetada tohib sõda alustades, siis miks mitte ka sisepoliitiliste valikute õigustamiseks? Ajakirjanik Mikk Salu küsis minult hiljuti ühes saates: miks me Edgar Savisaart pingile istuma ei pane ja minema ei saada? Mind üllatas selline suhteliselt asiaatlik mõtteviis, sest demokraatlikus riigis loevad valijate hääled ja ainult hääled. Meie põhiseaduses pole vanusetsensust ja inimese tervisega manipuleeritakse siis, kui sisulisi argumente pole.

 Tervise-teemaga on Savisaart rünnanud juba lahkunud Sven Mikseri seltskond, lahkunud Ain Seppiku seltskond ja samaga jätkab tänane „muutuste“-otsijate seltskond. Nad kõik tarbisid eduka Keskerakonna vilju, ja siis, põskede punnitamise aegu, neil konstruktiivseks kriitikaks võimekust ei jätkunud. Ekskeskerakondlane Ain Seppik väitis Päevalehe laupäevalisas, et Keskerakond võtab valimiste kaotajalt alati pea. Nii Siiri Oviiril kui ka Jüri Ratasel on esimeheks kandideerimise järel superhästi läinud. Oviir oli 10 aastat Europarlamendis, Ratas töötab juba mitu vahetust kõrgeimal Keskerakonna poolt pakutaval ametikohal – Riigikogu asespiikrina.

 Seppik valetab ja keegi ei sekku. Mitte keegi ei reageeri. Ajakirjanikele näib selline sõjadiskursus olevat mokkamööda. 2011/2012. aastal lahkunud „seppiklased“ lubasid teha uue erakonna. Ka nemad valetasid.

Peavoolumeedia, IRL ja noored Reformi-võimurid ihaldavad näha Edgar Savisaare skalpi Tiit Vähi, Jüri Pihli, Villu Reiljani ja Siim Kallase kõrval. Tehakse kõik, et skalp kätte saada. Mis siis, et kõik on vale! Ajakirjanikud nõuavad ja poliitkonkurendid mesijutustavad valitsusse pääsemisest. “Kui ära teete, saate Stenbocki salongi!“ See võib mõnele opositsioonist väsinud keskerakondlasele mõjuda tõesti paitusena.

 Ja mis oleks selle kõige tulemus? Uus vene erakond uue poliitilise päevakorraga. Äärmuste radikaliseerumine. Ja tillukeseks taandunud pehme erakonnake. Selle -konnakesega pole võimalik opositsiooniliselt võitluslikku vastukaalu tekitada ega pealinna juhtida. Kas seda tahetaksegi?

KESKMÕTE: Tervise teemaga ründasid Savisaart juba lahkunud Sven Mikseri seltskond, lahkunud Ain Seppiku seltskond ja samaga jätkab tänane „muutuste“-otsijate seltskond.

JAANUS KARILAID, Riigikogu liige

Jaga |