Kaevurite päeva peeti siiski!

"Ma olin siin kümme aastat tagasi, ja õunal polnud kuhugi kukkuda. Ja täna olen ma jälle siin, ja jälle pol õunal kuhugi kukkuda!"  

Nii tervitas augustikuu viimasel pühapäeval Toila mändide all kaevureid armastatud laulja Anne Veski.  "Ja ikka oleme me sama ilusad noored ja toredad! Ja kui ma tulen siia kümne aasta pärast, siis oleme jälle sama ilusad, noored ja toredad!" Ei noh, Anne Veskil seda  huumorisoont ikka jätkub!

Tore on, et kaevurite päev ei jäänud tulemata ja et see möödus nii toredalt!  Tore on, et nad ei saanud tappa meie päeva! Veel ei saanud. Ja ega nad äkki ei saagi?.. Muidugi, kuni on veel elus  tõelised eesti mehed, meie kaevurid, meie mäemehed, meie põllumehed, meie viimased mohikaanlased. Pidu näitas, et ka nooremaid on vist peale tulemas ja et ei lasta hääbuda traditsioonidel.

On kohutav, kui mingeid globaalseid asju ajab mingi käputäis inimesi kusagil klaastornides. Ja kelle käes on raha. Meilt, tööinimeselt - kaevurilt ja põllumehelt, nende peredelt väljapitsitatud raha. Nad on seal oma klaastornides tugevad ja raiuvad oma - kuulda on, et  nüüd tahavad võtta kaevurilt ka viimase - valu ja verega välja teenitud pensionilisa.

Kaevurite päeva taheti kaotada

Nad tahtsid meilt võtta ka meie Päeva. Aga ei saanud. Veel ei saanud. Leidus neid, kes oma kõrget positsiooni kasutades tegid rahvale selle pidamise võimalikuks. Neile kaikus muidugi ka võimas "Elagu!". Sellist asja pole varem olnud, et mõni riigikogulane nii riskib! Pühapäev  näitas, et Ida-Virumaa elab - Ida-Viru rahvas tuli kokku! Veidi murelikult, veidi muserdunult, aga tuli ja isegi tantsis.

Meile oli teada, et kusagil klaastornides oli otsustatud, et kaevurite eneseuhkus tuleb murda. Mis tahes vahenditega, aga murda tuleb. Ja selleks on juba väga palju ära tehtud.

Eesti Põlevkivi pole enam

Võtame või ettevõtte nime. Mis on saanud meie uhkest Eesti Põlevkivist? Vastus (oo, te ei usu!): "Eesti Energia Kaevandused"! Just nimelt - see Kaevandused seal EE järel on suure tähega. Vastuolus eesti keele seadustega. Nagu üks mõnitus. Katsu sa sellist nime igapäevatöös kasutada. Haigeks jääd! Eriti kui keel pole su emakeel. Pabereid, mis täita tuleb, aga on oi kui palju. Kas on midagi tobedamat üldse olemas?

Aga ehk ongi see üks osa inimese hingetervise hävitamisest? Malli võeti ju Läänelt, seal on kõik targemad kui meie ise! Nii ongi sõna põlevkivi - meie pruuni kulla, meie Eesti rikkuse nimetus - ettevõtte nimest kadunud!

Mis edasi? Küllap kuulutab mõni juriidiline kogumik isegi sõna "põlevkivi" varsti tabuks. Ja selle sõna endagi mainimine polegi vist enam poliitkorrektne? Sinnapoole igatahes tüürib.

Ilma erihariduseta eneseupitajad

Õnneks neid liisunud tegelasi, kes tahavad kaotada kaevurite päeva, meie toredal Päeval oma tõusiklikku lehka levitamas polnud. Kaevurist enam ametlikud lehed ei kirjuta, seal ilutsevad nende libajuhtide pildid, kes tulevad siia Virumaale väljakutset  proovima, eneseuhkust upitama. Reegliks on saanud, et vastava hariduse saanud teadmiste ja oskustega mäemehed ei tohi põlevkivimajandust juhtida. Eks näeme, kes on järgmine EP tankist?

Uue nimega on pruuni kulla kontsern muudetud Eesti Energia ripatsiks, kaevureile n-ö koht kätte näidatud. Justkui tahtes öelda: "Uuristage seal maa all meile seda kulda ja pidage suu! Jäitegi kauaks laiutama... Meie aga tühistasime kutsehaiguse hüvitise. Samuti ohutusnõuded - ise olete süüdi igas õnnetuses! Kui kobisete, saadame KAPO või politsei peale..."

Ja nii edasi, ikka uut ja hullemat sajab kaela sellele igati au ja austuse ära teeninud tublile mäemehele.

Suur kollektiiv on küll kokku kuivanud, 3000 neist veel järel ongi, ja neistki vist pool pealinnast tulnuid. Aga ikkagi - see on jõud.

Ja nimetatagu ja kritseldatagu kuidas tahetakse, meie ütleme ikka:  Eesti Põlevkivi.

Tuleb olla tänulik neile julgetele ja ettevõtlikele meestele, kelle toel see tõeline, kogu Ida-Virumaa rahvalik kaevurite päev teoks sai. Resümeerin: see oli kõigist kaevuripäevadest kõige parem, levitades nii palju head energiat, et tõepoolest - hirmus pole isegi enam euro tulek.

ANNE RATMAN, Ida-Viru ajakirjanik

[fotoallkiri]:   KAEVURITE PÄEV: Eesti mäemeeste algsest kaevurite päevast on saanud vabariigi rahvapidu. Lausa protestipidu. Ilma võltspaatoseta ja ilma «pingviinide» defileeta. Foto Olga Kuz

[esiletõste]   Toimetuselt:    Ida-Virumaa kaevurite päeva korraldamiseks andsid oma panuse Lembit Kaljuvee, Raivo Lott, Endel Paap, Valdor Ernits.

Kohal olid ja kaevureid tervitasid Riigikogu asespiiker Jüri Ratas, Ida-Virumaa maavanem Riho Breivel, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.

Jaga |