KGB abiga Rahvarinde vastu

KOSTEL GERNDORF,      06. märts 2002




Savisaare ja Rahvarinde uputamine sai alguse juba palju aastaid tagasi. Toomas-Hendrik Ilves "Vaba Euroopa" raadio toimetajana oli üks põhitegijaid. Kuid Savisaar on osutunud uppumatuks. Aga sellega ennast sotsiaaldemokraadiks nimetav eksvälisminister leppida ei suuda.

Alates kolmikliidu valitsuse lagunemisest on endine välisminister andnud ajakirjandusele piisavalt palju kõneainet. Arvan mõndagi ka omalt poolt.
Olin päris üllatunud, kui Ilves tõi jälle välja nn lindiskandaali, üritades Savisaart järjekordselt diskrediteerida. Hale lugu ikka küll, kui muud paremat võtta ei ole!

Eesti Kongressi välisminister

Selleks aga, et tänast paremini mõista, tuleb minna ajas 12 aastat tagasi. Ilves oli siis "Vaba Euroopa" eestikeelsete saadete peatoimetaja. Tol ajal ei olnud selle raadio saadetes eesti rahva peamiseks vastaseks mitte EKP või NLKP, vaid hoopis Rahvarinne ja Savisaar. Ma ei liialda, kui väidan, et rohkem kui 90% ulatuses said saadetes sõna Eesti Kongressi ja ERSP juhtfiguurid. Saatest saatesse kõlasid "kodakondsuse 0-variant", "Savisaar müüb Eesti venelastele", "kolmas vabariik", "Rahvarinne tahab suveräänsust, mitte iseseisvust", "Rahvarinne on KGB loodud" jne. Usun, et lugejail tuleb tuttav ette.
Savisaare uputamine sai seega alguse juba palju aastaid tagasi ja Ilves on selles olnud üks põhitegijaid. Nüüdseks on asi selge - Savisaar on vaatamata kõigele osutunud uppumatuks.
Teiselt poolt tuleb tunnistada, et neil aastail olid ERSP ja Eesti Kongress Rahvarindest kindlalt edukamad välismaal. Võideti väliseesti toetus, ikka põhiliselt samade vahenditega, Ilvesest sai aga sisuliselt ERSP ja Eesti Kongressi välisminister.

Välisisolatsioonis hoitud Rahvarinne

Rahvarinde mustamise kõrval töötati otseselt vastu Rahvarinde väliskontaktidele. Üks Ilvese "Vaba Euroopa" raadio kommentaar on Eesti lugejale kättesaadav ajalehes Edasi (tänane Postimees). Tsiteerin: "Eesti esindajate juurdepääs mis tahes Lääne riigile on Eesti Kongressi monopol. Mis juhtuks siis, kui Eesti Kongress hakkaks takistama Ülemnõukogu või valitsuse esindajaid sisse sõitmast Kanadasse või USAsse. See on ju täiesti võimalik stsenaarium, eks ole?" (Edasi nr 127, 2. juuni 1990). Aus väljaütlemine, kommenteerida pole midagi.
Arvestades raskusi, millega Rahvarinne kokku põrkas, andis Ilves Eesti iseseisvusvõitlusele kindlasti tuntavaid hoope. Juba tollases võitluses Rahvarinde vastu asus Ilves väidetavalt ühele poolele KGB-ga, kes tegi samuti kõik, et takistada eesti poliitikute kontakte Läänes. Nähtavasti tuleb just Ilvese tegevusest otsida selgitust mitmetele Rahvarinde kummalistele ebaõnnestumistele välispoliitikas. Mati Hint on sellest kibedalt kirjutanud.

Vana plaat Ilvese grammofonil

Täna ei ole Ilvese roll kuigipalju muutunud. Ikka samal teemal ja samas vaimus. Kõigepealt Lääne heausksete poliitikute veenmine opositsioonipoliitikute ebausaldusväärsuses koos võltsingu esitamisega nn lindiskandaalist. Pärast seda Lääne poliitikute "arvamuse" esitamine kodumaal. Enda tekitatud võltslugu antakse siin käiku kui võimas argument Savisaare vastu - vaadake, mida välismaa Eestist arvab!
Loodetavasti ei ole Lääne poliitikud end kuigi palju petta lasknud. Mind huvitab selle juures rohkem olukorra juriidiline külg. Ilves on andnud ametivande ja kohustunud järgima avaliku teenistuse eetikakoodeksit. Huvide konflikt on täiesti olemas ja vaieldamatult on tegemist Eesti riigi maine teadliku kahjustamisega. Võibolla on siin mõndagi uurida?
Mõnest puhtpoliitilisest fopaast, nagu näiteks Ilvese avaldustest Läti-Leedu kohta, pole mõtet rääkidagi. Need näitavad ebaküpsust diplomaadina, ülbust ja olude mittetundmist.

Rebase ja Toomepuu järel ajalooriiulile

Kõike seda teades oli mulle suureks üllatuseks muidu targa ja arvestatava kommentaatori Aavo Koka arvamus Ilvesest. Kokk kirjutab Eesti Ekspressis: "See mees on üks kõvemaid tippjuhte, keda ma Eestis tean". Mina küll ei tea ühtegi põhjust, miks peaks Ilvese "kõvemate tippjuhtide" hulka arvama. Rohkem torkavad silma Ilvese bravuursed väljaütlemised ja "härrassotslik" käitumine.
Head juhti tuntakse kriisiolukordade lahendamisest. Pole suur kunst olla juht, kui kõik klapib. Valitsuse langemine oli kahtlemata kriisiolukord. Ilvese täiesti ebaadekvaatne käitumine ei anna küll tunnistust ei heast poliitikust ega "kõvast juhist". Ilves lihtsalt ei oska soliidselt kaotada.
Ilvest ei valitud Eestit esindama Euroopa Tuleviku Konvendis. Ja õigesti tehti. Ilvese ettekujutus föderatiivsest Euroopast ei peaks kindlasti olema Eesti tulevik. Usun, et palju rohkem on meie huvides konföderatiivne Euroopa.
Ilvese tulevik Eestis ja Eesti esindajana on ebakindel, et mitte öelda tume. Perspektiivid laias maailmas aga on tal ilmselt head. Eestist on kaasa võtta esinduslik minevik. CVsse saab kirjutada: Euroopa eduka väikeriigi parlamendi liige ja välisminister, sotsiaaldemokraatliku partei liider.
Meie, koduste jaoks saab Ilves aga täiendada kuulsusrikast äraminejate rida: Jaak Roosaare, Hain Rebas, Jüri Toomepuu . . .

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (20)