Poliitilised otsused ohustavad piima ja liha tootmist

2012. aastal tundus siiski põllumeeste kannatus katkevat. See oli taasiseseisvuse ajal ennenägematu südikus, millega asuti nõudma vähemalt pooltki toetusmäärast, mida Euroliidus makstakse nn vanade liikmesriikide põllumeestele. Võeti ette ridamisi protestiaktsioone, jagati tasuta piima ning jõuti oma nõudmistega isegi Brüsselisse.

 Ja mis seal imestada – Euroopa Liitu astudes lubasid parempoolsed poliitikud põllumajandustoetuste kiiret võrdsustamist, ent tegelikult vahetegemine vaid kasvas. EL-i keskmine otsetoetuste tase oli 269 eurot hektari kohta, Eestis 117 – ent Hollandis 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja meie poolt abistatud Kreekas 384 eurot. Nii suur ebavõrdsus ajab harja punaseks isegi tasakaalukal maamehel.

Põllumeeste rahustamine: lausvale ja külm dušš

 Endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder (IRL) suutis katteta lubaduste abil põllumeeste nõudmised tasalülitada. Kavalat juttu veeretades pani ta protestimeelsed uskuma, et EL-i eelarves aastateks 2014−2020, kus olulise osa moodustavad põllumajandustoetused, nähakse ette Eesti maameeste olukorra kardinaalselt paranemist. Muidugi oli tegemist lausvalega.

Külma dušina mõjus põlduritele teade, et Euroopa Komisjon peab vajalikuks suurendada otsetoetusi Eestis 2020. aastaks vaid 159 euroni. Põllumehed tundsid end petetuna, kuid esialgne ind ja ühtsus oma õiguste nõudmisel vaibusid. Lepiti olukorraga ning loodeti, et kuidagiviisi ikka elada saab. Ent siis kukkus ära ka Venemaa turg. Uued raskused jäeti täies ulatuses maameeste kanda.

 Kuuldused põllumajanduse näljasurmast võivad hakata vastama tõele.

Särgava: põllumajandustoetus pole sandiabi, vaid investeering

Põllumeeste Keskliidu aastakonverentsil läinud aasta oktoobris tõdes liidu president Juhan Särgava, et asjad põllumajanduses on enam kui halvad.

 „Jätkuvalt on põllumehed rahahädas, majandusembargo kandmine on pandud põllumeeste õlule, keskkonnakaitseks tehtavad investeeringud on mittetootvad ja vajavad eraldi lahendamist,“ loetles Särgava. „Üldsus peaks aru saama, et põllumajandustoetused ei ole mingi sandiabi jagamine, vaid investeering maaelu arengu hüvanguks. See on osa kogu majandusest.“ Ta kinnitas, et Euroliidu kehtestatud ekspordipiirangud ainult suurendavad kõhklusi tuleviku suhtes.

 Tänaseks on olukord veelgi halvenenud. Jaanipäevaks ennustatakse maapiirkondadesse suletud farme ja sadu töötuid.

Töö, higi ja pisarad ning kasvav kahjum

Põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) püsib targu varjus. Tal puudub maamehi rahuldav sõnum. Möödunud suvel kiitis valitsus küll heaks enam kui ühe miljardi euro suuruse eelarvega maaelu arengukava aastateks 2014–2020, ent midagi rõõmustavat see endaga kaasa ei too. Toetused vähenevad 2012. aastaga võrreldes umbes 40 protsenti. Ühelt poolt on Venemaa turg kinni, teiselt poolt on Euroopa üle ujutatud Hispaaniast, Hollandist ja teistest kõrgeid toetusi saavatest maadest tuleva imeodava toidukaubaga.

Kokkuvõttes – välistootjad haaravad ka meie turu, sundides kohalikke langetama hindu tasemeni, millega toota pole võimalik. Eesti põldurid jäävad kahjumisse, elavad esialgu peost suhu ja lõpuks panevad poe kinni, nii nagu see Jõgevamaal juba juhtus.

 Valitsus on suure suuga lubanud, et toiduainetele leitakse uued välisturud. Seni pole tegudeni jõutud. Majandusministri võimetust on mõistnud Põllumajandusministeerium, mis taotleb piimatootjatele valitsuse reservist 2,8 miljonit eurot erakorralist siseriiklikku abi, leevendamaks Venemaa impordipiirangute laastavat mõju ja hoidmaks ära piimatootjate lauspankrotistumist.

 Arvestades piimatootmise omahinda, aitab EL-i poolt eraldatud erakorraline abi Põllumajandusministeeriumi hinnangul ligilähedaselt katta tootjate kahjumi läinud aasta septembris, oktoobris ja novembris, siseriikliku abisummaga kaetakse piimatootjate detsembrikuine puudujääk. Nii lapitakse tagantjärele-auke, aga edasisi samme pole praegu isegi kaalutud.

Soome toetab oma põllumehi ja maaelu

Et põllumajandus võib siiski olla perspektiivikas ka meie laiuskraadidel, tõestab Soome näide. Sealse põllumajanduse aluseks on valitsuse poolt välja kaubeldud EL-i tõhusad toetusskeemid. Need hõlmavad otsetoetusi, mida rahastab EL, ning Soome riigi kaasfinantseeritavaid ebasoodsate alade toetusi ning keskkonnatoetusi.

 Riigipoolse kaasfinantseerimise eelarve on 566 mln eurot, millele lisandub riiklik abi vastavalt Soome liitumislepingule ELiga. Riigieelarvest finantseeritav põhjapoolsete alade toetus koosneb piimatootmise, loomapidamise ja haritava maa toetustest. Lisaks rakendatakse põllumajanduslikku investeerimistoetust ning põllumehed võivad jääda varem pensionile. Soomes pole farmide sulgemine hetkel päevakorras. Pigem tegeldakse tootmise efektiivsemaks muutmisega.

Vajame e estimaist toitu ka tulevikus

Ma ei kujuta ette, et edaspidi tuleks loobuda kodumaisest toidust ja hakata tarbima vaid säilitusainetest kubisevat importi. Aga me ei pääse sellest, kui põllumajandusele kohe ja piisavalt tähelepanu ei pööra.

 Meil tuleb piima- ja lihatootjatele tagada piisav kompensatsioon poliitiliste otsuste tõttu kadunud eksportvõimaluste heastamiseks.

 Tõstmaks põllumajanduse konkurentsivõimet võime aastani 2020 maksta lisatoetusi EL-i poolt lubatud maksimaalses määras. Tehkem siis seda!

 Toetuste jagamise korda tuleb lihtsustada ja tõhustada.

 Hiljemalt 2021. aastaks tuleb põllumajandustoetuste maksmisel kaotada liikmesriikide vahelised erinevused.

 Rakendades teiste EL-i liikmesriikide kogemust, tuleb Eestis vähendada toiduainete käibemaksu ning esmatarbetoiduainetel kaotada see sootuks.

 Otstarbekas on viia põllumajanduses kasutatavate kütuste aktsiisimäär madalaimale lubatud tasemele.

 Toetuste maksmisel tuleks arvestada tootja panust töökohtade loomisel maapiirkondades. Aeg on maameest märgata ja põllumajandus kriisist välja tuua!

URBO VAARMANN, Riigikogu liige

 [fotol] METSAMEHED: (Paremalt esimene) Urbo Vaarmann – Riigikogu liige ja Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees. Erakogu

Jaga |