Meeldetuletuseks neile, kellele meeldib sõjakirvest keerutada

Admiral Pitka kogus omanimelisse võitlusüksusesse ligikaudu 250 meest. Kui ta oleks suutnud koguda  tuhandeid, poleks ta suutnud neid toita ega relvastada. Kiiruga värvatud poisid ja mehed oleks langenud „tule ja terase laviini" ohvriks, oleksid saanud kogu eesti rahvale kahjulikeks ohvritalledeks. Stalin oleks ülejäänud eestlased küüditanud külmale maale. Berial oli suuri kogemusi Põhja-Kaukaasia väikerahvaste küüditamisel 1944. a. kevadel. Pärast seda oleks Eesti NSV muudetud ANSV-ks või koguni oblastiks.

Mis oli „tule ja terase laviin"?

1942. a. detsembris kutsus Helme valla talupoeg, innukas isamaalane ja kaitseliitlane Villem Leemberg ühe väiketalupidaja Topsi talust enda poole raadiot kuulama - oma keelteoskus oli kehv. Minu isa aga mõistis rääkida ja lugeda vene, saksa, inglise ja prantsuse keeles.

Pragisevast raadiost kostsid venekeelsed vandesõnad, mille järel olevat hõisates teatatud: saksa fašistidele on kaela langenud „tule ja terase laviin", mis nad vääramatu jõuga purustab. Saadet korratud saksa ja inglise keeles.

Mulle rääkis isa sellest raadiokuulamisest hiljem puudelõikuse ajal. Kuulamas olnud mitu talupoega, kuid nende nimesid mulle ei öeldud. Ohtlikust sõnumist kästi vaikida.

1942. a. novembris alanud „tule ja terase laviin" jõudis 1944. a. septembriks Väike-Emajõe kallastele. Seda tõkestama saadetud ca 100 000 sõdalast ja sajad tankid ei suutnud laviini Eestist eemal hoida. Siin tegutsenud Punaarmee üksuste aruannete järgi olnud laviini kaotusteks üle 550 tanki ja 50 000 sõjameest. Üle saja tanki (mille juures olen käinud) jäi Helme, Hummuli ja Põdrala valla nurmedele ja kõnnumaadele.

Üks „Tiiger" sai Punaarmee tankilaviinilt mürsutabamuse Hummuli valla Puide talu maadel - 60-tonnine terashiiglane paiskus tükkidena laiali.

Hummuli vallas Ristimäelt 1-2 km Väike-Emajõe poole püüdis kolm „Tiigrit" Punaarmee tankilaviini edasiliikumist kinni pidada. Nad purustasid mitu laviinis edasi liikunud Vene tanki ja püüdsid siis põgeneda. Üks „Tiiger" sai otsetabamuse mürsuhoidlasse ja lendas õhku. Teine sõitis mudasse kinni ja võeti vangi, kolmas pääses minema. Tankilahingu käiku jälginud kohalik talumees rääkis sellest 1948. a. kevadel, kui olin tema põllulapi üles kündnud.

ELMAR UPRUS, pensionärist ajaloohuviline, Helme, Valgamaa

Jaga |