Majandusime Reformi ja IRL-i moodi

Kui kaovad õppidatahtjad, siis kaovad ka õpetajad, koolid ja lasteaiad. Kaovad ka prostituudid, sest teenuse eest maksjaid enam pole. Ja need, kes suudavad maksta, on selleks ajaks juba vanad või väga vananenud ametnikud, kellele seda teenust enam vaja ei lähe, sest mis sa ikka narrid vanainimest.

Aga mitte sellest ma ei tahtnud kirjutada. Jälgin juba pikemat aega kullahinna liikumist Eesti turul. Täpsemalt, sestpeale, mil hr Meelis Atonen (Reformierakond) „loobus" poliitikukarjäärist ning siirdus kulla- ja valuutaärisse Tavid.

Kuidas kullahind paigal seisab?

Imestasin ja imestan kogu aeg aina rohkem ja rohkem: mis valemiga küll suudetakse Eesti majanduslikus kaoses hoida kullahind enam-vähem paigal?!

Meie valuuta (Eesti kroon) ekvivalendiks pole ju riiklik kullareserv; mingil ajal oli meil valuuta tagatiseks mets, seejärel Saksa mark. Mis aga on praegu Eesti krooni tagatiseks? See on lihtinimeste jaoks salastatud info.

Tagasi teema juurde. Nii et - ma ei saa aru, kui palju peab Eesti Pank maksma rootslastele, et need hoiaksid maailma valuutade kursid Eesti krooni suhtes Eestis suhteliselt muutumatuna. Kui erinevate valuutade vahetuskursid muutuvadki, siis ainult natuke üles- või allapoole, kuidas pankadevahelisele arveldusele parasjagu just vaja või kui mõnda firmat/panka on vaja päästa või põhja lasta.

Tavainimene näeb iga päev, kuidas Eesti krooni eest  saab aina vähem ja vähem osta, aga euro kurss seisab kui raudpolt ja kulla hind on Eestis täna ikka sama mis eile. Keemikuharidusega inimesena on mul keeruline mõista, kuidas saab miskit tekkida mittemillestki. On kinnisvarabuum ja meeletud pangalaenud, aga euro ja kulla hind sama! Majanduslangus ja depressioon - euro ja kulla hind ikka samad, kuigi Eesti krooni eest ei saa ikkagi midagi elutähtsat osta homme odavamalt kui täna. Palgad aina vähenevad ja kärped aina suurenevad.

Praegune riik käitub joodikuna

Ega kärped kuhugi ei kao, sest juurde ei looda ju miskit, mis toodaks kasumit, millest riik omakorda saaks maksutulu. Meie praegune riik elab kui joodik: müüb kõigepealt maha kogu oma vara, et viina saada, siis aga läheb vargile, et jälle viina saada jne, kuni lihtsalt sureb maha, sest maks või süda või miski muu organ ütleb üles.

Vaatan järjekordselt Tavid'i leheküljelt valuutakursse ja - ennäe imet! -  kulla hind on üle 10% üles hüpanud, aga euro on ikka paigas (naerukoht!). Kas Meelis Atonen ja Tavid'i valuutavahetus ei suutnud enam Ansipi-Partsi „majandusmudelit" toita?

Siit järeldus: kogu Eesti kodanikkonnal langes palk ja ostujõud rohkem kui 10 protsenti, ilma et keegi oleks silmagi pilgutanud.

Sillad põlevad

Rahvas väärib oma valitsust, sest on ise selle valitsuse valinud. Aga kui kaua laseb rahvas end lollitada mingite UFO-lubadustega helgest tulevikust ja roosamannast eurotsoonis, kui meid, kodanikke, selleks ajaks enam olemas ei ole? Ja kui hingitsemegi veel, siis oleks väga narr koolijuhina 1000 eurot (tänase hinna järgi 950 liitrit bensiini) kuus palka saada.

Siin peaks küll olema mõtteainest mõtlevale ja analüüsivale inimesele:  milleks meil selle eurovärgiga nii kiire on? No nii kiire, et valitsus ei märkagi, et sild, millel ta seisab, juba ammu jalge all põleb.

MÄRT SULTS, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor, Tallinna linnavolikogu lihtliige

[illustratsioonitekst]  BRILJANTHAMMAS: Mõni mees ootab eurot, teine investeerib kullasse ja briljantidesse. Foto internetist

Jaga |