Kümme kevadsuvist küsimust Edgar Savisaarele

1. Kas pole hea aeg intervjuuks: pärast sünnipäeva ja enne valimisi?

See on küll liialdus. Sünnipäev on juba silmapiiri taga, seda keegi ei mäletagi enam. Aga valimistega on veel aega. Ükski partei pole veel kampaaniaga alustanud, ainult meedia püüab tasapisi vahtu üles keerata.

Eelseisvate valimiste kangelastest pole veel juttu tehtud, peale mõne pseudokandidaadi, kellega manipuleeritakse.

2. Miks pseudokandidaadid?

See on Eesti poliitika omamoodi traditsioon, et aasta või pool aastat enne valimisi käiakse välja „kah-linnapea"- kandidaadid, keda mõne kuuga auklikuks lastakse ja pidulikult maha maetakse. Neil on üks ülesanne, millest nad mõnikord ise arugi ei saa - tõmmata tuli enda peale. Ega siis keegi pärispoliitikutest Laine Randjärve või Eerik-Niiles Krossi tõsiste kandidaatidena võta?

3. Kas Keskerakond ei ole liiga enesekindel? Kui konkurendid ikkagi seljad kokku panevad, siis võivad ju reformistid ja sotsid ning IRL ja ka Mart Helme toetajad ikkagi ühise koalitsiooni teha?

Keskerakonna reitingud on terves Eestis ja eriti Tallinnas juba sel kõrgusel, kus väiksemad peavadki meie vastu koonduma.

Sellele Ansip ju oma hiljutises intervjuus üles kutsuski. Selle peale tuli mulle meelde omaaegne „seitsme päkapiku koalitsioon" Tallinnas kümmekond aastat tagasi. Mitte ühtegi küsimust ei suudetud lahendada, linnaelanikud oli päris õnnetud, et neile olid sattunud niisugused valitsejad. Kaklesid omavahel, nii et karvatutid lendasid. Alles siis tuli rahu, kui Keskerakond järgmistel valimistel linnas võimu võttis. Kellel on vaja sellist löömingut, nagu siis oli? Ja mitte opositsiooniga, vaid omavahel! Veel hullem, kui Reform ja IRL praegu Toompeal korraldavad. Sellist aega ei ole linnarahval küll põhjust tagasi igatseda.

4. Miks Reformierakond viimasel ajal nõnda ägedasti sotse on hakanud ründama?

Võib-olla teevad teatrit? Lihtsalt reformistidel ja sotsidel on vaja omavahel vastasseisu, et mõlemalt poolt hääli koguda. Nüüd Ligi vastasseisu õhutabki. Ma ei arva, et see viib neid sügisel ühte koalitsiooni. Kui sotsid tõesti tahavad 2015. aastal teha Riigikogus oma valitsuse, siis on neil ohtlik reformistidega sel sügisel Tallinnas ühte heita. Kui nad seda proovivad, võib see neile väga õnnetult lõppeda. Meenutage varasemat ajalugu: kord panid reformistid neid „Tallinna Vee" enamusaktsiaid müüma (Virkus); teine kord Eesti Raudteed maha parseldama (Pärnoja); kolmas kord omavalitsuste maksubaasi kärpima (Padar); neljandal korral Pronkssõdurit öösel salaja ja jõuga ära tassima (Pihl). Lõppkokkuvõttes pandi sotsid ikka Reformierakonna poliitikat ellu viima ja selle eest kallist hinda maksma. See on sotside nõrk koht, millest nad ise väga hästi aru saavad.

5. Miks Keskerakond Rosimannuse--Pentuse perekonnaäri teema on üles võtnud?

Kui jutt on Autorollost, siis meie vaikisime pikka aega. Aga meil on meeles, mida tegid Rosimannus ja tema kamp enne Keskerakonna 2011. aasta kongressi ning milline oli ühe või teise inimese roll lõhe õhutamises keskerakondlaste vahel. Kes seda kõike tookord lavastasid? Nagu mulle on kirjeldatud, lootsid Rosimannus ja mõned tema sõbrad selle kongressi eel Keskerakonda korralikult lõhkuda ning tegid selle nimel ränka tööd. Nad uskusid, et selle tulemusena vahetab parteid 400-500 keskerakondlast. Sellepärast olidki reformistid nii solvunud, kui Vakra nüüd äkki sotsidega liitus. Reformistid nägid seda nii, et nemad on teinud suurt tööd, aga nüüd sotsid nopivad vilja. Kuhu see kõlbab?!

Muidugi ei kujutanud reformistid tol ajal ette, mis nende endaga juhtuma hakkab. Meikari-Michali, Autorollo, VEB-fondi jt skandaalid olid alles ees. Nemad oma ülbuses küll ette ei kujutanud, et miski võib nende reitingut allapoole kiskuda ning teeb nad ka keskerakondlastest jooksikute silmis vähem isuäratavaks.

6. Endiselt teevad muret e-valimised, kus pole näha mingeid lahendusi. Eriti pärast seda võltsingut, mis toimus Reformierakonna kongressil. Kui seal kasutati e-valimisi tulemuste võltsimisteks ja ühele või teisele poliitikule soodsate tulemuste väljamängimiseks, miks siis ei võinud sama toimuda ka kohalikel või Riigikogu valimistel? Millal Reformierakond lõpuks loobub e-valimistest?

Reformierakond ja IRL hoiavad kümne küünega kinni e-valimistest, sest see on nende jaoks ainus võimalus oma võimu säilitada. Mitmed rahvusvahelised komisjonid on andnud Eestile soovitusi loobuda e-valimistest või oluliselt muuta nende valimiste korda. Neid soovitusi ei viida aga suuremas osas ellu. Mailis Reps juhtis tähelepanu sellele, milliseid eeliseid saavad nendel valimistel Reformierakond ja IRL. Ei tagata salajasuse printsiipi, sest hääletaja poliitiline valik ning tema isik on e-valimiste puhul tuvastatav. Mitmeti on rikutud ka valimiste ühetaolisus, sest e-valimistel on selgelt eelistatud sihtrühmad, kes on arvutiga pidevas suhtluses.

Kuna valitsusparteid järele ei anna, siis mis meil üle jääb?

Esiteks, kindlasti kutsume meie inimesi üles hääletama pabersedeliga, sest see on usaldusväärsem. Juhan Partsi ähvardused, et selliste üleskutsete levitajaid laseb ta trahvida, on naeruväärsed ja lõppevad järgmise valitsuse ajal kriminaalasjaga Tarbijakaitseameti vastu.

Teiseks, tahame laiendada selliste välisvaatlejate ringi, kes tunnevad asja ja teavad arvutitest rohkem. Barbara Simons, Jason Kitcat ja Harri Hursti on seni Eesti valimistemaatikast eemal hoitud. Rohkem me seda korraldada ei lase.

Kolmandaks, loodame ka sellele, et uus Riigikohtu esimees on objektiivsem. Märt Rask oli ju see mees, kes e-valimised Eestisse tõi, ja tema korraldas ka, et Riigikohus seda teemat käsitlusele ei võtaks. Rask lubas ju kümmekond aastat tagasi, et kogu maailm hakkab e-valimisi kasutama. Seda öeldes ta bluffis, sest ükski riik pole vedu võtnud. Kui tuleb uus Riigikohtu esimees, kes ei ole ise nende asjadega nii tihedalt seotud, siis võidakse ka e-valimiste küsimusi kõrgemas kohtus objektiivsemalt käsitleda.

7. Ootasime põnevusega 1. juunil Läti kohalikke valimisi. Kuidas hindate tulemusi?

Meie jaoks on see eeskuju sügiseste valimiste koha pealt. Riia linnapeal Nils Ušakovsil läks hästi. Ta saavutas oma parteiga absoluutse enamuse, kusjuures rohkem kui eelmistel valimistel, mille eest Läti tsentriste tuleb õnnitleda.

Peaministripartei sai vähem hääli kui oodati. Põhjuseks arvatakse olevat ka ebaõnnestunud linnapeakandidaat, keda rahvas ei pidanud küllalt usaldusväärseks.

Rahvusradikaalid said isegi rohkem hääli kui oodati, aga üldtulemusi see ei mõjutanud. Rahvuslased olid konkurentideks pigem peaministriparteile ega seganud kuidagi Nils Ušakovsi võidukäiku.

8. Aga Eesti ajakirjandus ei managi enam venemeelsete võidukäiku Lätis. Kas see tuleb sellest, et kuni Eesti-Vene piirileping on sõlmimisel, püütakse hoida madalamat profiili?

Eesti-Vene piiril toimuva järgi otsustades see küll nii ei paista. Turismihooaja algul on kõik muutusteta ning endiselt käib tohutu aja ja raha raiskamine, hiigeljärjekordades kiruvad mõlemat riiki mõlema maa inimesed. Kaubad seisavad ja piirilepingu ootust ei paista kusagil. Piiril käib lollimäng - liinibussidest aetakse rahvas mõlemal poolel asjadega välja, sinna juurde 5-6 passivaatlust, kokku üle tunni. See on liig.

Eesti võiks siin teha vähemalt omapoolselt kõik võimaliku inimeste liikumise takistamisest loobumiseks. Siseministri ühest telefonikõnest piisaks.

9. Bussiliiklusest rääkides paistab, et Reform ja IRL tahavad Tallinna ülimenuka tasuta ühistranspordi tegelikult ära kaotada ning bussisõidu uuesti tasuliseks muuta.

Meie tahame ka võrdsust - kui võidame tervel Harjumaal, tuleb tasuta ühistransport ka tervel Harjumaal. Ja kui me tuleme võimule terves riigis, siis teeme tasuta ühistranspordi terves Eestis.

Praegu näeme ju uusi saastekvoodi eest ostetud busse tiirlemas tühjalt maakondades. Tulemas on moodsad rongid, milles piletihinda kavatsetakse aga veelgi tõsta.

Praegu pole tegelikult võimalik ühistranspordi subsiidiume väljaspool Tallinna üldse põhjendada. Kolmveerandtühjade busside käigushoidmine on suures mastaabis avaliku ressursi raiskamine. Bussiliikluse mahtu ei tule aga veelgi vähendada, vaid ühistransport tuleb muuta kättesaadavaks kõigile.

Ühistransport peab olema kättesaadav kõigile ja eelkõige neile, kellele seda kõige rohkem vaja on - keskmise ja madala sissetulekuga inimestele.

Neile, kes peavad tasuta ühistransporti keskerakondlikuks propagandaks, soovitan kuulata politseid ja kirikut. Politsei näeb otsest seost liiklusohvrite languse ja ühistranspordi kasutamise kasvu vahel. Kogudust kaotav EELK aga peab ühistranspordi nõrkust üheks oluliseks takistuseks, miks inimesed enam isegi kirikusse ei jõua. Ja eks see väljaspool Tallinna enamasti nii ongi.

10. Kindlasti on tasuta ühistransport Keskerakonna valimiskampaania põhiratsu. Aga kas see ongi kõik?

Peamine küsimus on töökohad ja palgad. Tasuta ühistransport aitab siiski vaid kompenseerida madalaid sissetulekuid.

Maksuvaba miinimumi tõstmine on kriitilise tähtsusega, sest see toob leevendust eelkõige madala sissetulekuga inimestele, ning kogu see palgaraha läheb otse kohalike kaupade ja teenuste tarbimisse, elavdades niimoodi majandust.

Oleme Tallinnas tõstnud ja tõstame veelgi õpetajate, lasteaiakasvatajate, bussijuhtide ja kõikide teiste omavalitsuselt palka saavate inimeste töötasu. Kui tuleme riigis võimule, teeme sama riigi tasemel.

Ja samuti on meie kindlaks sihiks kehtestada astmeline tulumaks, mis vähendab väljarännusurvet, elavdab kohalikku majandust ning mis peamine - see on lisaks Lääne-Euroopas äraproovitud majanduslikule efektiivsusele ka sotsiaalselt õiglane.

Aitäh! Ja edu algavaks valimiskampaaniaks!

Kesknädal

[esiletõste ajalehe esiküljel]

EDGAR SAVISAAR: „Meie tahame ka võrdsust - kui võidame tervel Harjumaal, tuleb tasuta ühistransport ka tervel Harjumaal. Ja kui me tuleme võimule terves riigis, siis teeme tasuta ühistranspordi terves Eestis."

Jaga |