Eesti kahe häbiväärse edetabeli tipus

„2011. aastal suri Eestis narkootikumide tarvitamise tagajärjel 123 inimest, mis muudab 1,3 miljoni elanikuga riigi selgelt Euroopa üledoosi-pealinnaks. 2012. aasta andmed kogu Euroopa Liidu kohta ei ole veel avaldatud, aga 160 surma Eestis viib selle riigi taas tippu," annab Time maailmale teada. Väljaande sõnul on narkootikumide süstimine seotud ka teise Eestile omase epideemiaga - 1,2 protsendil Eesti täiskasvanutest on diagnoositud HIV. Euroopa riikidest on teisel kohal Läti, kus see protsent on vaid 0,7%.

Vaatamata asumisele kahe häbistava edetabeli tipus, märkis Time Eesti majandusedu, tuues välja vastuolu- Euroopa terveima majandusega riigil on säärased suured sotsiaalprobleemid.

Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova märkis Time'le, et majanduse kaelamurdev kasv on tulnud kalli hinnaga, sest paljud noored on jäänud majandusliku ookeanilaeva sogasesse kiiluvette.

„1990. aastad olid suurte muutuste aeg. Paljud eestlased tundsid, et peavad olema parimad. Paljud noored inimesed ei ole aga suutnud tempoga kaasa minna ja on pöördunud narkootikumide poole," rääkis Kurbatova. Sotsiaalse ilmajäetuse tingimused, kus nõrkade sotsiaalsete sidemetega noortel töötutel on lastud jääda virelema, on Eestis kaasa aidanud fentanüüli müügiedule. Üks fentanüüliga seotud tragöödiatest on kasutajate noorus, märkis Time. Fentanüül levib siin peamiselt 16-24-aastastest vene meestest koosnevas marginaliseerunud elanikkonnagrupis. Narkoohvrid surevad vara: naised keskmiselt 28- ja mehed 31-aastaselt.

Euroopa narkootikumide ja narkosõltuvuse monitooringukeskus soovitas novembris muude meetodite kõrval fentanüüli kasutamise piiramiseks potentsiaalsete ohvrite informeerimiskampaaniat. Eesti kasutajad on aga Time'i andmeil fentanüüli ohtlikkusest juba praegu ohvrite kaudu hästi teadlikud.

Jaga |