![]() Valega me, eestlased, kaugele ei jõua!HEIMAR LENK, 27. aprill 2011Mulle võidakse vastu vaielda, sest taasiseseisvunud Eestis on paljud just valega oma ühiskondlikule positsioonile tõusnud. Kas polnud mitte ka praeguse presidendi Ilvese valimiskampaanias valel tähtis koht? Meenutagem meedia rünnakuid vastaskandidaat Arnold Rüütli vastu, kes olevat kaotanud mälu ega suutvat avalikkuse ees enam esineda, põdevat hullu vanainimese haigust jne. See suur vale sai kesta vaid niikaua, kuni tuli avalik teledebatt. Rüütel esines seal erakordselt hästi, ennast selgelt väljendades ja palju paremas eesti keeles kui Ilves. Lisaks sisaldas Rüütli esinemine hulga asjalikke mõtteid Eesti arengu kohta, mida Ilvesel nii palju polnud. Aga viimased Riigikogu valimised? Ma ei hakka uuesti analüüsima rahaskandaali Lasnamäe vene kiriku või Eesti Keskerakonna finantseerimisel, kuid fakt jääb faktiks - ühtegi meedias kõlanud süüdistust ametlikul tasemel tõestada ei õnnestunud. See annab õiguse kogu lugu valetunnistuseks nimetada. Suur vale toodi taas valimiskampaaniasse. Ja ta suri koos valimiskampaaniaga. Nüüd ei meenuta ülespuhutud skandaali enam keegi. Savisaar tuli sellest loost võitjana välja ja kogus valijailt (Eesti Vabariigi kodanikelt) kõikide aegade rekordarvu hääli. Ma kirjutan seda, olles lummatud 20. aprilli Delfis avaldatud politoloog Ilvi Jõe-Cannoni vapustavast artiklist eestlaste vale kohta. Ootasin paar päeva, lootes, et selle kirjutise ümber suurem diskussioon vallandub. Kuid võta näpust! Midagi ei juhtunud. Eestlased panevad jaanalinnu kombel pea liiva alla, kui keegi nende endi kohta midagi kriitilist arvama juhtub. Oleme USA ja Euroopa kiitusega oma riigi taastamise algaastail nii ära harjunud, et kaotame tihti objektiivsuse omaenese tegude hindamisel. Kuid ega rahvast saagi nii väga süüdistada, kui Kadriorus, Toompea lossis ja Stenbocki majas poleks riigis leviv valetamine kui probleem üles kerkinud. Kaitseministrina ajakirjas Diplomaatia esinenud Jaak Aaviksoo isegi õigustab petmist ja valetamist enesekaitse ja ellujäämise nimel. Ja nüüd pandi see valet lubav mees haridusministriks, uut põlvkonda õpetama! Viimaste valimiste e-hääletamise vaidlus jäigi avalikkuses lõpuni vaidlemata. Üllatusega kuulsin, et hävitatud on isegi arvutites sisaldunud elektroonilise hääletuse andmestik. Milleks kiirustati? Keda või mida kardetakse? Kas ei meenuta see parvlaeva Estonia lugu? Ka see tuli kiiresti betooniga üle valada, et mitte häirida hukkunute hauarahu... Kas pole mitte naiivne põhjendus? Õigemini - naiivne ja närune vale. Võib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et vastamata küsimusi kuhjub meie lühikese ajaloo kohta liiga palju. Mis täpselt toimus Pullapääl? Mida endast kujutasid Iisraelist relvade ostmise tehing ja Vene rublade müümise tehing? Miks põgenes kaitseminister Hain Rebas? Miks tõrjuti sisepagendusse kindral Einseln? Miks juhtus see, mis leidis aset Kurkses? Me teame ajaloost üsna hästi, millega lõpetasid suure vale peaideoloog Joseph Goebbels ja tema teenitud režiim. Meil on ka praeguste võimumeeste hulgas hulk üllatavalt häid demagooge. Võin seda väita arvukate pseudodiskussioonide põhjal, mida korraldatakse Riigikogu saalis infotundides ja arupärimistele vastamiste aegu. Opositsioon enam ei ootagi tõeseid vastuseid, sest juba aastaid pole neid antud. Parlamendisaali-vaidlused on muutunud üksteisele ärapanemiseks, milles võidavad paremad udutajad ja asjast mööda rääkijad ehk valetajad. Aga lõpmatuseni ei saa see ju kesta. Just sellest kõigest kirjutaski Delfis politoloog Ilvi Jõe-Cannon täna nädal tagasi. Ta küsis: äkki käitub kogu Eesti riik nagu Suusaliit Veerpalu asjas? Ergas lugejaskond, Delfi kommentaatorid ehk rahva hääl vastas autorile üllatavalt kiiresti ja täpselt: ei, proua, just vastupidi - Suusaliit käitus nii nagu Eesti riik - hämades, vassides, valetades, kinni mätsides... HEIMAR LENK, Riigikogu liige
Viimati muudetud: 27.04.2011
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |