Kes on põhjustanud kriisi?

Kui veel aasta tagasi oleks Reformierakond tunnistanud olukorra paratamatut halvenemist, võinuks teha mõne sellise sammu, millega saanuks kriisi raskust vähendada. Oleks võinud ära jätta suure mälestusristi püstitamise (vähemalt 100 miljonit krooni). Samamoodi säästnuks aastaringselt pidutsemiselt Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks (100 miljonit). Vähendanud kõrgete riigiametnike ja poliitikute palka (mõnedel langetanud need peaministripalga tasemele).

Segane on olnud riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine. Alles mullu detsembris sai Riigikogus formaalselt kinnitatud 2009. a. eelarve, kui juba  kuu aega hiljem suure käraga alustati uue, negatiivse eelarve tegemist. Detsembris avaldasid oponendid oma kartused-kahtlused, aga Reform ei võtnud kedagi kuulda, tituleerides oponente paanikatekitajateks.

Kui riigi majandus on kokkukukkumise äärel, oleks tulnud koondada kõik vaimujõud pääseteede otsimisele. Miks seda ei tehtud? Olukorda püüdsid omavahel arutada ainult kolme erakonna juhid Reformi juhatuse all. Reformierakond on süüdi praeguses olukorras ja seepärast ta kuidagi ei taha tunnistada oma eksimusi.

Kogu see kärpimise-kokkuhoiu sõnadevaht tuletas meelde vene rahvaütlust: „Selle raha, mille peremees maha joob, peab perenaine soola ja tuletikkude pealt kokku hoidma.“ Sisulisi ettepanekuid riigi ratsionaalseks majandamiseks ikkagi pole.

Riigieelarve tulude poole suurendamisest pole õieti räägitudki. Praeguste  rahaliste raskuste põhjus pärineb ajast, kui Reformierakond surus läbi uue tulumaksuseaduse, mille järgi äriühingute brutokasum jäi maksustamata. Kavalad ärimehed leidsid kohe võimalusi, kuidas see kasum maksuvabalt Eestist välja viia. Üksikisiku tulumaksu vähendamisest võitsid eelkõige kõrge palga saajad. Samal ajal suurendati muid makse, mille tõttu vaesem seltskond kannatas rohkem.

Ebaõiglane on vanemahüvitise kõrge ülempiir. Seda otsust ei tehtud sündide arvu suurendamiseks, vaid Eestit valitsevate välispankade huvides. Paljudel peredel on suured laenud ja liisingud. Kui ema läheb titeootele, siis võib tekkida raskusi pankade ees kohustuste täitmisel. Siis leitigi, et kui jagada üks suurem summa riigi raha nn vanemahüvitiseks, saaks pangad sellest suurema osa endale.

Kas Reformierakond plaanib tunnistada enda vigu? Kuidas toimub nende vigade heastamine? Poliitilise vastutuse võtmisest ei piisa.  Kümnetesse miljarditesse ulatuvad kahjud jäävad tööinimeste ja pensionäride kanda.

Miks valitsus ei astu samme, et vähendada suurte riigifirmade (Eesti Pank, Eesti Energia jt) juhtide palka? Miks nende palgad ületavad peaministri palka? Miks ei tehta otsust lõpetada suurte lahkumishüvitiste maksmine ametnikele, kes ei saanud oma tööga hakkama?

Kes olid need „ideoloogid“, kes andsid  nõu sellise tulumaksuseaduse tegemiseks, mis viib Eesti riigi pankrotti?

MANIVALD MÜÜRIPEAL, pensionär Varbla vallast, Pärnumaa

Jaga |