Elver Loho ärritas Hans H. Luige üles

 Avalikku kogu loosse valgust toovat selgitust Loho artiklis esitatud väidetele Indrek Meltsas ega Hans H. Luik siiani andnud pole. Ja ega nad selleks, tõtt öelda, polegi kohustatud.

 Siiski kummaline on see, et Eesti Ekspress avaldas kõigest 10 päeva pärast Loho postitust 1. aprillil artikli „Eestit valitseb tegelikult KAPO“, kus Aasmäe surma puudutavaid eriarvamusi tugevalt välja naerdi. Ajakirjanik Sulev Vedler „põrmustas“ selles Tallinna Televisiooni peatoimetaja Mart Ummelase, iseseisvusparteilase Raivo Orgussaare jt nn. vandenõuteoreetikute arvamusi.

 OK, Eesti Ekspress võib ju nimetada keda tahes just sellise nimega, nagu ise soovib. Ja kõigil eestimaalastel, kaasa arvatud Ummelas ja Orgussaar, on õigus jääda oma arvamuse juurde.

 Kuid veider on see, et teiste teemade seas ka Aasmäe surma käsitlevas artiklis ei mainita poole sõnagagi Elver Loho nime. Need, kes olid eelnevalt aga lugenud Loho kirjapandut, mõistsid, et Vedler ei kirjutanud seda pilaartiklit mitte Mart Ummelase ja tema Kapo-arvamuste vastu. Hoopiski Hans H. Luik andis sel moel oma vastulöögi Elver Lohole, kes tõi välja Hardo Aasmäe, Indrek Meltsase ja Hans H. Luige seosed. Otse Lohot rünnata ei saanud, ja seetõttu tuli „läbi lillede“ tögada peavoolumeediast teistsugustel arvamustel olijaid.

 Vedler oleks vajadusel ju saanud Elver Lohot kujutada tõeliselt skisofreenilise, täiskuu ajal taeva poole ulguva vandenõuteoreetikuna. Ta oleks võinud igat Loho artiklis esitatud lauset välja naerda. Kuna Loho kasutas oma artiklis Hans H. Luige nime, siis Lohole viidata ei saanud. Et Loho artikkel läks meediamogulile siiski hinge, leidis ta teise mooduse, kuidas Lohole vastata.

 Loho artikli kohta ei ole asjaomased isikud ühtki avalikku kaebust esitanud. Sellest võib järeldada, et sealkirjutatu on tõelähedane. Kesknädal on viimastel nädalatel saanud suurel hulgal inimeste kõnesid, kes paluvad Hardo Aasmäe surma asjaoludest kirjutada. Inimeste arvates pole peavoolumeedia kokkusobimatuid „pusletükke“ avalikkusele piisavalt hästi selgitanud. Imestatakse, miks politsei Aasmäe surma uurimise nii kiiresti lõpetas.

 Kesknädal antud juhtumis seisukohta ei võta. Seda, kas Aasmäe surm saabus n-ö loomulikul teel või mitte, seda pole Kesknädal pädev hindama. Arvestades avalikkuse suurt huvi Aasmäe surmasaamise asjaolude vastu, refereerime alljärgnevalt alternatiivmeedias palju vastukaja tekitanud Loho artiklit.

Miks peavoolumeedia vaikib olulistest faktidest?

Loho imestab oma kirjutises selle üle, miks lehetoimetused ei avalda teatud kindlaid Aasmäe surma kohta käivaid fakte, mis neile ja Lohole endale on olnud teada juba mitu kuud.

 „Artiklit lugedes saab selgeks, miks ühe Eesti meediaimpeeriumi töötajad neid asjaolusid ei uuri. Klaviatuuri haarama ajendas mind aga usaldusväärsest allikast saadud info, et ka konkureeriv Eesti meediaimpeerium ei ole Hardo Aasmäe surma asjaolude uurimisest huvitatud. Seega ma teen otsa lahti, rääkides ära osa sellest, mida mina tean," kirjutab Loho.

 Kõigepealt meenutab ta Õhtulehe artiklit, mis teavitas Aasmäe surmast. Aasmäe kohtus 29. detsembril 2014 oma kontoris Toomas Kümmeli ja Vladimir Juškiniga. Kui mõlemad sõbrad olid lahkunud, saabus kontorisse keegi tundmatu isik. Aasmäe oli koos selle isikuga, kui ta trepil libastus ja kukkus õnnetult surnuks. "Surmahetkel koos Hardo Aasmäega viibinud isik on Indrek Meltsas," väidab Loho.

 Ta viitab varasemalt ilmunud artiklitele, mille kohaselt Meltsas esines Laferme kinnisvaratülis kui "Hans H. Luige usaldusisik". "Linna peal nimetatakse teda üsna võrdse sagedusega kui "Luige lähedal seisev isik", "Luige tankist" ja samuti erinevate sõimusõnadega, mida kirja panema ei hakka. Enamik allikaid viitavad tema otseste või kaudsete kontaktide olemasolule allilmaga. Liiguvad kuuldused, et ta olevat Luigele suuri summasid võlgu, sellest ilmselt ka lojaalsus,“ väidab Loho.

Segased rahasuhted

„Tüliõunaks või, ütleme, läbirääkimiste objektiks oli Hardo poolt MTÜ Entsüklopeedia alt veetud projekt, mida rahastas Aserbaidžaani riiklik fond. Tegu oli üle maailma külvatud projektirahadega, mille eesmärk oli aserite riiki tutvustada. Säärast võimalust aserite raha eest projekti teha pakkus minule kui MTÜ Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimehele eelmise aasta suvel ka üks Tallinnas õppiv aseri päritolu tudeng. Kuna projektiteemad ei ühtinud meie MTÜ tegevusega, siis ei hakanud ka lihtsalt raha pärast asja tegema. Summad ei olnud väga suured. Jutt käib 5-kohalistest numbritest,“ kirjutab Loho.

 Tema sõnul jätkus Eestisse aserite raha mitme projekti peale. Üks projekt jõudis lõpuks Delfi haldusse, ja sellega oli seotud Indrek Meltsas. „Tegu oli üsna kehva kvaliteediga artiklisarjaga Delfis,“ väidab Loho.

 Mida täpselt Indrek Meltsas soovis Hardo Aasmäe käest saada, jääb Loho sõnul ilmselt igaveseks nende kahe inimese vahele. "Oletusi võib siiski teha. Ettevaatlikumad inimesed, sealhulgas Hardo projektimeeskonnast, räägivad, et Meltsase soov oli kaks projekti koos eelarvetega ühendada. Kaks inimest on sellest aspektist rääkides muutunud emotsionaalseks ja nende suust on lennanud sõna "väljapressimine", aga nad on seejärel kiiresti poliitkorrektsemaid väljendeid hakanud otsima. Kui mõni tõsine ajakirjanik huvi tunneb, võin kontakte jagada," kirjutab Loho.

Politsei midagi kahtlast ei näe

Indrek Meltsase antud tunnistusi Aasmäe hukkumise kohta võeti politseis Loho sõnul kohe puhta kullana ja uurimine lõpetati veel enne lahkamistulemuste saabumist. "Minul tekib küsimus: kas selline stiil oli tõesti juhuslik? Või läks kusagil mängu n.ö. "telefoniõigus"?" küsib Loho.

 "Aasmäe juhtumis minu parima teadmise järgi kriminaalasja üldse ei algatatud. Veel enne 31. detsembrit( oli otsustatud, et jahh, tegu oli õnnetusega. Aastalõpu statistika sai korda. Suurepärane tulemus, mida ministrile raporteerida," imestab internetiaktivist.

 "Trepil libastumisest ma saan veel aru. Olen isegi libastunud minevikus ja perseli kukkunud. Probleem on selles, et minule teada oleva info järgi ei olnud Hardo üldse trepi peal, ega isegi mitte taldadega siledaks lihvitud tsemendist astmetel, vaid hoopistükkis tasapinnalisel plaatpõrandal, kolmanda korruse trepiplatvormil, kui ta järsku kaldus üle käsipuu ja kukkus pea ees kolm korrust. Surnuks. On ka spekuleeritud, et Hardo võis saada insuldi, aga lähedaste sõnul lahkamine insulti ei tuvastanud," imestab Loho.

 Tema sõnul on Aasmäe sõbrad tunnistanud, kuidas kontoris olid seejärel asjad valedes kohtades olnud. "Tühi viinapudel oli pandud kappi, kuhu Hardo, puhtusest ja korrast hooliv inimene, seda mitte kunagi ei asetanud. Kontoriuks oli valesti lukku pandud. Viisil, kuidas Hardo seda kunagi ei lukustanud. Miks sellistele asjadele tähelepanu ei pööratud?" küsib Loho.

 "Ei tea, et oleks peale Indrek Meltsase veel kedagi üle kuulatud. Ka pole politseid huvitanud, millised rahalised seosed ja suhted kahe mehe vahel valitsesid. Võimalikke motiive võiks ju ikkagi kontrollida? Või mis loogika järgi lõpetatakse uurimine enne lahkamistulemuste saabumist? Kummaline. Äärmiselt kummaline," kirjutab Loho.

Kas saame kunagi tõe teada?

Loho taunib olukorda, kus Eestis on sisuliselt kaks suurt meediaimpeeriumi, ja kui teema puudutab kummagi omanikuga seotud isikuid ja ärisid, siis ei kiputa nendest teemadest kirjutama. "Mõistan, et alternatiivsetes ja väiksemates meediakanalites on üsna palju saasta, aga täitsa mõistlik samm oleks konkurentsi soodustada ja turuliidreid vähem tarbida," märgib Loho.

"Kuna Hardo valduses olid mõned KGB toimikud, mida ta polnud riigile üle andnud, võis Hardo olla jälgimise all. Ei saa välistada, et tollel saatuslikul õhtul MTÜ Entsüklopeedia toimetuses juhtunud sündmustest on mõnel jõustruktuuril salvestis. Kui ei ole, siis on tagantjärgi väga raske kindlaks teha, kas tegu oli tõesti juhtumiga, kus väga heas füüsilises vormis vanem mees tasapinnal seistes kaldus järsku niimoodi, et ületas trepikäsipuu ja kukkus, pea ees, mitu korrust või oli seal ka midagi muud, näiteks natuke ebaõnnestunud füüsiline katse tekitada Hardos teda motiveerima pidanud hirmutunnet. Selge on aga see, et kui politsei ei uuri, siis ega me teada ka ei saa. Nii et politsei peab nüüd uurima hakkama," kirjutab Loho.

 INDREK VEISERIK

[fotoallkiri]    VASTASSEIS: Elver Loho (paremal) kirjeldab portaalis nihilist.fm ausalt Hans H. Luige (vasakul), Indrek Meltsase ja Hardo Aasmäe (keskel) ärisuhteid, millest peavoolumeedia vaikib. Eesti Ekspress, selle asemel, et Lohole vastata, hakkas hoopis Aasmäe surma teemal pilama ja iroonitsema.

Jaga |