Eesti riigi mainest

6. veebruari Õhtulehest lugesime: "Aare Laanemetsale käis närvidele, et teda teati ennekõike Tootsi rolli järgi." Jah, täpselt sama lause võinuks Õhtulehes olla ka siis, kui mitte väiksema näitlemisandega Kiir elavana pühitses oma kuuekümnendat juubelit. Vaevalt keegi vastu vaidleb, et Oskas Lutsu klassikast sündinud filmides, alates „Kevadest", olid nii Toots kui ka Kiir ületamatud, ja just see andekas, teineteisele oponeeriv humoorikas hoiak täiendas ja sisustas nende kahe võrratut näitlemist. Nad olid omas rollis mõlemad asendamatud. (Huvitav on märkida, et ka Margus Lepa ei soovi kuulda, et teda Kiirena meenutatakse, ja mul on tunne, et temagi võib sellise Kiireks-nimetaja sama pehmesse kohta saata, nagu tegi seda Laanemets.)

Ikka ja jälle küsitakse minult: kas meie riik tunnustab ainult siis Eesti kuulsaid rahvakunstnikke, kui nad enam elavate kirjas ei ole? Miks siis ei näe neid riik (riigi all mõeldakse siin eelkõige meediat, kes väljendab riigi seisukohti), kui nad meie keskel on?

Mullu möödus rahvale väga tuntud lugupeetava rahvakunstniku, ooperi- ja estraadilaulja Voldemar Kuslapi 75. sünnipäev. Rahvas lootis, et temale ülekohtuselt ja ebaõiglaselt inkrimineeritud kuritegu vaadatakse üle ning olnule leitakse õiglane lahendus. Seda ei tehtud ja ega meediagi sellest suure mehe suurest juubelist eriti midagi ei avaldanud.

Nüüd saime politseisse uued juhid. Saime uue Riigikohtu esimehe. Saime ka uue kultuuriministri. Aga kas läheb vanamoodi edasi, et mitte keegi ei näe ega kuule, mis meie riigis mõne kodanikuga tehakse? Et üksikinimest ei nähta ega vajatagi muul ajal kui vaid valimiste eel.

President jagab välja 99 teenetemärki. Kas tal kordagi ei meenunud, kuidas hinnati rahvakunstnik Voldemar Kuslapi elutööd? Kas tema teenetemärgiks oligi õnnetusjuhtumi kriminaalkuriteoks kvalifitseerimine? Miks sellele küsimusele mitte ükski kõrge riigiametnik ei ole suvatsenud vastata? Kuidas sellised asjad mõjuvad meie riigi mainele?

Õigusteaduste doktor Ando Leps avaldas lootust, et uus kogemustega Riigikohtu esimees toob uusi tuuli õiguskaitseorganite töösse ning rahvakunstnik Voldemar Kuslapi kohtulahend vaadatakse kindlasti uuesti läbi. Ka oli õigusteadlane seisukohal, et õnnetusjuhtum ebaõigesti kriminaalkuriteoks kvalifitseeriti. Ometi möödus rahvakunstnikul ka 76. sünnipäev, ja kõik vaikivad vanaviisi. Kui kaua veel?

JAAK LAIDLA Harjumaalt

Jaga |