Keeltest ja keelekiusust

Kõige valusamalt torkas see silma üleminekul pealinnas tasuta ühistranspordile. Kuigi eesti- ja venekeelseid sõitjaid on peaaegu pooleks, ei peetud vajalikuks panna trollidesse ja bussidesse ka venekeelset infot, kuigi just ühistransporti suuremalt jaolt kasutab keeleliselt tõrjutud seisundis olev madalapalgaline lihtrahvas, eriti eakamad inimesed. Aga ingliskeelset infot on vaata et rohkemgi kui eestikeelset! Kuipalju neid ingliskeelseid meil trollis-bussis sõidab? Siit ka vastus muret tekitavale tõigale: vene noor õpib ennem ära inglise keele kui eesti keele. Tõrjutus aga tekitab alateadlikku protesti neis, keda ei taheta pidada võrdväärseiks.

Vaadake tänavapilti: võõrkeelsete siltide ja tekstide rohkus võtab silmad kirjuks, eestikeelseid annab mõnikord otsida. Kas venekeelne silt või info oleks räige venestamine? Aga mistahes muus keeles silt justkui eestlustamine?

Tohhoo tonti, nüüdse mõttepruugi järgi 50 okupatsiooniaastat olla aina räigelt venestanud, kuigi igas avalikus infos ja tekstis, sildil või pildi all oli esikohal eesti keel. Ja keda see siis venestas? Kahes keeles võrdlustekst pigem eestistas vene keele kasutajaid.

Minu pea ei võta enam kinni ka seda, et venekeelsetelt koolidelt nõutakse mingi ülima eestluse nimel ka niisuguste ainete õpetamist võõras keeles, mida on raske omandada isegi emakeeles. Ei kujuta ettegi, et eestikeelses koolis peaks mingeid aineid õppima mingis võõrkeeles, kuid vene koolilt seda nõutakse. Kas selliselt toodetakse meelega ühes või teises valdkonnas harimatuid? Oi kui hästi haakub siia ütlemine, et palju halba tehakse heade mõtetega.

Emakeeleski on kõiki tarvilikke tarkusi raske selgeks saada, mis siis veel mingis muus keeles. Ennem peaks selle muu keele ikka kättesaadavaks õpetama. No seda küll pole kuulda ega näha!

Olen kogu oma koolituse saanud ENSV-s, kus olevat käinud hirmus venestamine. Sellest hoolimata ei andnud isegi keskkool kõigile vene keele kasutuskõlblikku oskust. Kuidas saanuksime siis mingeid eriaineid õppida vene keeles?

Kas keelekius avitab?

Veel enam jääb arusaamatuks: mida sellise keelekiusuga üldse tahetakse saavutada? Kas jeesti-keelseid „eestlasi”? Või siiski laseks venekeelsetel olla oma emakeelega, mida ei juuri välja ükski võõras keel, ela või teises ilmaotsas. Ennem saab see tõrjutud emakeel koguni auasjaks.

Miks mitte elada-olla rahus ja võrdsete eestimaalastena Eesti Vabariigis? Ega’s eesti keele purssimine tee veel kedagi eestlaseks; see ennem pisendab meie emakeele eripära ja tähtsust. Küll need, kellele eesti keel osutub vajalikuks, selle omandavad ilma mingite sundabinõudeta. Juba otsitaksegi lausa tikutulega hea ametioskusega venekeelseid spetsialiste, teenindajaid ja ametnikke. Need saavad olla ikka korraliku emakeelse hariduse saanud inimesed, mitte aga sundkorras mõnda ainet kuidagimoodi omandanud ja koolist kuidagiviisi läbi veetud noored.

Tulgem kahe jalaga maa peale tagasi ja vaadakem ringi: kes meid olmeliselt teenindavad, teevad ära vähetasuva „musta” töö? Ikka venekeelsed eestimaalased: meditsiiniõed ja põetajad, trolli-, trammi-, bussi- ja taksojuhid, müüjad, koristajad, ehitajad jne. Miks neid siis nii keeleliselt ahistame? Kas ei peaks juhtijad-ülemused valdama perfektselt oma alluvate emakeelt? See tagaks parema arusaamise ja hoiaks ära möödarääkimisi, kui vastamisi on alluva keelt mitte valdav ülemus ja riigikeelt kuidagimoodi purssiv alluv. Ei tea, kas sissetoodavaid/sissetrügivaid aafriklasi hakatakse ka niimoodi keeleliselt ahistama kui eestimaalastest kohalikku tööjõudu?

Ehk siiski peaks edasi või tagasi minema, et koolist saaks emakeelse baashariduse, millest sõltub, kas meie ümber on haritud või poolharituse-võrku jäänud kaasinimesed? Ehk on Eesti Vabariigi uuel valitsusel tagataskus midagi targemat, kui end euroeestlasteks või eestieurooplasteks upitavail?

UBINAS, elatunud kodanik, Tallinn-Mustamäe 

Jaga |