Keskerakond liigub edasi ühtse ja tugevana!

Edgar Savisaar on nii erakonna kui ka Tallinna juhtimisega suurepäraselt hakkama saanud ja saab ka edaspidi. Keskerakond tuli ülekaalukalt võitjaks nii Euroopa Parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste valimistel. Edgar Savisaarele antud 23 000 häält Riigikogu valimistel ja 40 000 valija toetus kohalikel valimistel räägivad enda eest.

Poliitika on kompromisside kunst. Sellest võiksid ka meie tänased valitsuserakonnad aru saada. Edgar Savisaar on valmis minema kompromissidele, aga kui Mart Laar või Andrus Ansip seda ei soovi ja igal sammul ning kõikjal seda deklareerivad, pole midagi parata. Keskerakonnaga „mängimine või mittemängimine" sõltub ikka hetkeolukorra poliitilistest kasudest, kuigi sallimatust märgistatakse alusetult vaid Savisaare isikuomadustele viidates.

Ma ei usu, et inimene peab oma veendumusi muutma sõltuvalt sellest, kas ta tahab olla koalitsioonis või opositsioonis, nagu seda teevad poliitiliselt kõigiga „maganud" reformierakondlased. Pean tunnistama, et austan pigem igaühe truudust oma veendumustele ja arusaamadele, ning seda isegi siis, kui need minu omadega kokku ei lähe.

Pole kuidagi nõus arvamusega, et Keskerakonna hiljutisel kongressil toimus „sisedemokraatia mahasurumine". Esiteks, kui olukord olekski selline, küsiksin Tallinna Ülikooli õppejõu Oudekki Loone tsitaadiga: „Kes ütles, et parteides peab tingimata olema sisedemokraatia? Kui parlamentaarne demokraatia on garanteeritud, kas sisemine juhtimine ei või olla autoritaarne? Ega partei ei pea olema mingi ühiskonna tillukene mudel, praegusel massikommunikatsiooni ajastul võib ta ju oma pooldajate arvamusi teisiti ka teada saada kui läbi parteisüsteemi." Kuid mulle meeldib ka reformierakondlasest Riigikogu liikme Igor Gräzini seisukoht: „Erakond on üks kamp inimesi, kes lepivad kokku mingisugustes mängureeglites ja kui kellelegi pole need reeglid vastuvõetavad ja kui ta ise ära ei lähe, siis tuleb ta välja visata." Erakond on lihtsalt sama maailmavaate põhiselt mõtlevad inimesed. Kui see ei sobi, võib alati Riigikokku või volikokku kandideerida üksikkandidaadina. See on igaühe vaba valik - demokraatia.

Eksivad ka need, kes väidavad, et Keskerakonna põhikirja muudatused on ebademokraatlikud. Iga organisatsioon võib oma põhikirjas teha selliseid muudatusi, nagu ta ise paremaks arvab. Peaasi, et need muudatused ei oleks põhiseadusevastased. Tunnustatud õigusteadlane Igor Gräzin kinnitab, et Keskerakonna põhikirja muudatused on Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas.

Poliitilisel ülesandel ei saa olla üht ainuõiget lahendust, nagu leiab valitsusjuht Andrus Ansip. Lahendus peab välja kooruma erinevate huvigruppide aruteludest, kuid paraku ei kuula Vabariigi Valitsus kedagi peale iseenda. Valitsus samastab ennast juba meie riigiga, võttes seeläbi võimu rahvalt, kellele võim tegelikult kuulub.

Edgar Savisaarel on säilinud missioonitunne, mis lubab tal seista Eestile tähtsate ja ühe reformierakondlase võimuhullusele vastanduvate ühiskondlike väärtuste eest. Ansip, kes kaljukindlalt usub, et ainult temal on õigus ja kõik teised eksivad, on kõige suurem oht Eesti demokraatiale, nagu tõestasid ilmekalt pronksiööd, samuti ka meeletud eelarvekärped püha euro nimel, ja seda majanduskriisi tingimustes, kus juba niigi kannatavalt rahvalt sedagi vähest veel ära võeti.

Keskerakonna kongressiga võib väga rahule jääda, sest erakond otsustas jätkata senist kindlat kurssi Edgar Savisaare juhtimisel. Ülekaalukate poolthäältega sisse viidud vajalikud põhikirjamuudatused tugevdavad Keskerakonda ja loovad aluse jõulisele edasiminekule.

SIRET KOTKA, Keskerakonna arendussekretär

Jaga |