Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Valimistest professori pilguga

Kn,      07. märts 2007


Kuidas Teie, Kaido Jaanson, enam kui paarkümmend aastat Tartu Ülikoolis lääneriikide XX sajandi sisepoliitilisi arenguid käsitlenud professor, kommenteerite äsjaseid Riigikogu valimise tulemusi?

Karta oli, et eestlaste absentism ehk eemalejäämine valimistest suureneb. Et see ei suurenenud, on tingitud, esiteks, poliitliidrite ja ajakirjanduse kirglikest üleskutsetest igal juhul valima minna. Teiseks, absentism on juba isegi küllalt kõrge, eriti võrreldes Lääne-Euroopa riikidega (nii et häbi on nende ees), – kusagil Ameerika Ühendriikide tasemel.

Et ühinenud Isamaad ja Res Publicat ootab fiasko, oli ette näha. Peamine põhjus oli Isamaa liitumine Res Publicaga ehk viimase enda hõlma alla võtmine. Milles seisnevad respublikaanide parempoolsed vaated – peale üldiste kinnituste, et need neil sellised on –, pole ma seni aru saanud.

Populaarsuse saavutasid nad uut poliitikat lubades, sest rahvas oli senisest tüdinenud. Isamaaga liitudes võttis Res Publica aga enda peale ka vastutuse enamuse vana poliitika eest. Kui rahvas loogiliselt mõeldes seda ei järeldanud, taipas ta seda vaistuliselt.

Teine põhjus on see, mida üks kunagine Isamaa pooldaja mulle ammu ütles (ning mida mulle ka need, keda nõukaajal lihtsateks inimesteks nimetati, on kirjutanud ja millele samuti vihjas följetonist Andrus Kivirähk, soovitades Laaril töörõivad keldrisse jätta): Isamaa vajab uut liidrit – rahvas, ka Isamaa pooldajad, on Laarist väsinud. Aaviksooga eesotsas oleks liitunud erakond ehk midagi võinud saavutada ja uusi pooldajaidki juurde võita – ikkagi pikk mees, värske nägu ja respektaabel biograafia.

See, et vastasrindparteid hääli suurt juurde ei võitnud, ilmutab, et eestlased on hakanud õppima juba põhimõtetele mõtlema. Ja kui mitmeparteilises ühiskonnas kipub olema tavapärane, et valitsuspartei kaotab pooldajaskonda, kuid reformeritega läks vastupidi, on see, esiteks, ilmselt suuresti peaminister Andrus Ansipi teene, ja, teiseks, kinnitab, et kommariks sõimamine kui „poliitiline nui" hakkab oma väärtust ja jõudu kaotama.

President pääseb nüüd napilt vajadusest nimetada peaministriks Edgar Savisaar – ta olevat lubanud seda teha valimised võitnud erakonna liidriga –, kuid peab seda ikkagi tegema ahjust pääsenud kommariga.

Kas Te ise käisite valimas?

Ei käinud. Tartu tänavad on lumest nii koristamata ja minu nägemine loikudest mööda laveerimiseks nii halb, et ei riskinud minna. Paar korda pidin kukkuma ja jalad said märjaks juba siis, kui viisin prügiämbrit konteinerisse, mis on minu hrushtshovka-akna all.


Viimati muudetud: 07.03.2007
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail