Peaministri reiting ja majandus kasvavad

Kooliaasta alguse puhul on paslik tõdeda, et üldist tulemust peegeldavadki antud hinded: 5 ja 4 sai Ratas augustis märksa rohkem kui juunis, kehvemaid hindeid oli vähem. Samal ajal kahanes nende vastajate hulk, kes ei osanud peaministri tööle hinnangut anda.

Enim hindasid peaministri tööd Keskerakonna valijad. 65% erakonna toetajatest andis Ratase tööle positiivse hinnangu ning nende antud hinnete keskmine on 3,88.

Turu-uuringute juhi Juhan Kivirähki sõnul aitab suvi, kui opositsioon ja parlament on puhkusel, valitsusel ja selle juhil positiivselt silma paista. „Peaministrile võis muret teha pigem oma erakonna asjade seis, mis suurtest mullistustest hoolimata siiski kontrolli alt ei väljunud,“ ütles Kivirähk. „Vastajatel ei palutud hinnata Ratase toimetulekut Keskerakonna esimehena, kuid sellest olenemata mõjus suutlikkus partei protestimeelset tiiba vaos hoida Ratase imagole kindlasti positiivselt.“

Keskmisest kõrgemalt hindavad Ratase tegevust inimesed, kes on poliitikast väga või küllaltki huvitatud (3,45). Kõrgem on toetus ka tallinlastelt (3,45), vanemaealistelt (3,68) ja mitte-eestlastelt (3,59). 

Üllatavalt kiire majanduskasv

Koos valitsusjuhi reitingu tõusuga on hästi läinud ka majanduses. Eesti teise kvartali majanduskasv oli 5,7 protsenti, mis on Statistikaameti teatel üllatavalt kõrge. Viimati oli Eesti majanduse kasv sama kiire 2011. aastal. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes teises kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,3 protsenti ja 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 5,2 protsenti.

SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad: kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus, info ja side; teises kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika.

Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala – hulgi- ja jaekaubanduse – lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses. Enim pidurdas majanduskasvu lisandväärtuse langus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust.

Hinnamõjusid arvesse võttes kasvas kaupade ja teenuste eksport teises kvartalis 1,3 protsenti. Sarnaselt ekspordile aeglustus ka kaupade ja teenuste impordi kasv, mis oli 2,2 protsenti. Eksporti mõjutas positiivselt peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordi kasvule aitas enim kaasa mitmesuguste transpordivahendite sissevedu.

Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv teises kvartalis oluliselt ei muutunud, kasvas reaalne tootlikkus nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta lähedases tempos SKP-le. Tööjõukulude kasv kiirenes üheksa protsendini. Kuigi nominaalse tööjõu ühikukulu kasv jäi SKP-le alla, jõudis see 3,7 protsendini.

Optimism tulevikuks

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas II kvartali majandusnäitajaid kommenteerides, et möödunud aasta lõpul ametisse asunud valitsuse üheks esmaseks ülesandeks oli Eesti majanduse taaskäivitamine. Üha kiirenev majanduskasv näitab, et antud lubadusest on kinni peetud.

„5,7 protsendi suurune majanduskasv on selge märk sellest, et Eesti majandust aastaid vaevanud paigalseis on viimaks murtud. Kasvutrend annab põhjust optimismiks ning kindlustunde, et valitsuse majanduspoliitika on õigel rajal. Läbi muutunud maksupoliitika on loota, et majanduskasvu viljad jõuavad ka tavainimesteni,“ rääkis Simson.

Majandusminister lisas, et teises kvartalis näitasid selget suurenemist ka ettevõtete kasumid ning valmisolek investeerida. Ettevõtlussektori kogukasum oli 2017. aasta II kvartalis 827 miljonit eurot, mis on 22 protsendi võrra suurem kui aasta varem samal ajal. „Ettevõtjad on Eesti majanduse perspektiivide osas olnud aastaid pigem ettevaatlikud ja see on peegeldunud nende investeeringutes. Nüüd on aga hea meel tõdeda, et üheks majanduskasvu veduriks on tõusnud just ettevõtete suurenenud investeeringud. Valitsuse majanduspoliitika on orienteeritud kasvu jätkumisele. Jätkates investeerimist ja erasektori investeeringute soodustamist, suudame tugevat majanduskasvu hoida ka edaspidi,“ lõpetas majandus- ja taristuminister.

AIVAR JARNE,

Kesknädal

Jaga |