Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Andrus Veerpalu süü - ta on Eesti (!) suusataja

INDREK VEISERIK,      19. detsember 2012

Paljud eestlased ootasid, ärevus hinges, 23. novembril Rahvusvahelise Spordiarbitraaži (CAS) otsust murdmaasuusatamise kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu kohta. Paraku seda ei tulnud. Piinarikast ootust nii sportlase kui ka tema fännide jaoks otsustati pikendada tuleva aasta 28. veebruarini. Irooniliselt: Veerpalu saab enda kohta käiva kohtuotsuse teada ajal, mil tema konkurendid võistlevad Val Di Fiemme suusatamise MM-il.
 

Eesti avalikkus on Veerpalu dopingusüüdistuses täna praktiliselt sama tark kui 2011. aasta kevadel, mil teatati, et sportlase organismis olla tuvastatud tehislikku kasvuhormooni. Lihtinimese jaoks on Andrus Veerpalu dopingujuhtum algusest peale paras sasipundar. Ja kuna välismaalaste valduses oleva Postimehe poolt pandi Veerpalule kohe süüdlasemärk külge, hakkasidki inimesed uskuma, et meie olümpiasangar on dopingupatune.



Kesknädala ennustus: Veerpalu mõistetakse õigeks

Detsembri alguses levis Õhtulehe kaudu teateid, et kui rahvusvahelises spordikohtus peetaval protsessil FIS versus Veerpalu algul olid kahekordse olümpiavõitja šansid pääseda dopingusüüdistusest peaaegu olematud, siis nüüd olla juba vaekausid eestlase poole kaldu.


Väidetavalt pole venimise taga mitte CAS, vaid hoopis Rahvusvaheline Suusaliit (FIS), keda igati aitab Rahvusvaheline Antidopingu Agentuur (WADA). Nimelt tahavad need organisatsioonid lisaaega, et kohtule tõestada: kasvuhormooni-test on pädev! Väidetavalt ollakse tõestamisega tõsises hädas.


See omakorda tähendab, et Veerpalu kaitsjad on pannud CAS-i kohtunikud kahtlema, kas senise testiga on võimalik eristada kehavälist ja kehaomast kasvuhormooni.


„Huvitav on seegi, et välja on töötatud ka uus kasvuhormooni-test, mis tuvastab tehisliku aine organismist kindlalt. Ainult et vastavalt Šveitsi seadustele - seal asub spordikohus - ei tohi teistsuguseid meetodeid Veerpalu proovi uurimiseks kasutada," kirjutas Õhtuleht 1. detsembril.


Veerpalu kasuks räägib ka juhtum, kus mullu märtsis lubatust kõrgema kasvuhormooni (HGH) taseme pärast võistluskeelu saanud Patrik Sinkewitz mõisteti Saksamaa spordikohtus õigeks, kuna leiti, et WADA meetodeid ei saa usaldada. Kuna süüdistus Veerpalu vastu on sisult sarnane, võib Sinkewitzi protsessi tulemus mõjutada ka Veerpalu kaasuse lahendust.



WADA kui riik riigis

Rootsis elav sisemeditsiini ja töötervishoiu spetsialist dr. Jaan Suurküla kirjutas 25. septembril oma blogis, et WADA käitumine kasvuhormooni asjas pole teaduslik. „Paistab, et WADA tegeleb pigem omaenda juhtide ärihuvide soodustamisega, kui eesmärgiga rakendada testimismetoodikat, mis kindlustab maksimaalsel võimalikul määral, et ei tehtaks süütule sportlasele ülekohut. WADA juhid omavad nimelt kasvuhormooni isoformide testi aktsiad," märkis Suurküla.


Tema väitel on kahtlane, et WADA on korduvalt keeldunud esitamast oma dokumentatsiooni testi usaldusväärsuse ja täpsuse kohta. Lisaks on kahtlane, et WADA on keeldunud laskmast sõltumatutel uurijatel kontrollida testi usaldusväärtust. Suurküla sõnul omavad WADA juhtkonna liikmed ja uurijad aktsiaid WADA kasvuhormooni testis. Nemad aga on ainsa "teadusliku" aruande autorid.


„Need asjaolud tekitavad põhjust kahelda, et WADA teab, et sõltumatute uurijate testi kontrollimine ei saaks kinnitada seda, mida WADA väidab testi usaldusväärsuse kohta. Asjaolu, et WADA töötajate ärihuvid testis võivad mõjutada WADA otsuseid, nõrgestab organisatsiooni usaldusväärsust olulisel määral," kirjutab Suurküla oma blogis.


„Kuidas saab spordimaailm aktsepteerida, et selline äritegev, tähtsaid fakte peitev ning sobivama ja paremini tõestatud testi kasutamisest keelduv organisatsioon võib teha ülimalt tähtsaid ja potentsiaalselt raskesti traumeerivaid otsuseid sportlase elu suhtes?" küsis töötervishoiu asjatundja.


Suurküla sõnul on Veerpalu suhtes võimalik ainult üks otsus - pole tõestatud, et ta on kasutanud kasvuhormoonidopingut.



Eestlased tegelgu vähemtähtsate spordialadega...

Siinkirjutajale jääb vägisi mulje, et 2011. aasta 1. märtsil 15 km klassikadistantsil norrakate pühamus Holmenkollenis MM-il võõrustajatele kõva lahingu andma pidanud Veerpalu sportlaskarjäär lõpetati vägivaldselt. Pidevalt „kopsu- ja astmahaiguste" käes vaevlevad Veerpalu norrakatest konkurendid lihtsalt ei talunud enam allajäämist ühele tublile Eesti sportlasele.


Skandinaavlaste mõjukus WADA struktuurides on üldteada. Julgen kahelda, et WADA-le alluva sihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu liige Kristjan Port on avalikkusele kõik Veerpalu kaasust puudutava ära rääkinud.


Kogu Veerpaluga seotud afäär levitab juba praegu vastikut haisu ja lõplik tõde selles ilmselt ei tule kunagi päevavalgele. Veerpalu kaasusele mõeldes meenub pigem eelmine aasta, kui Eesti koondis oli jalgpalli EM-finaalturniirile nii lähedale jõudnud, aga kaotas siis Iirimaale 0:4 kohtunik Viktor Kassai erakordselt kallutatud vilepartii tõttu. Seesama Kassai valiti muide rahvusvahelise jalgpalliajaloo ja -statistika föderatsiooni poolt (IFFHS) 2011. aastal maailma parimaks jalgpallikohtunikuks. Järelikult tegigi Kassai tublit tööd. Kuid kelle jaoks ja kelle huvides?


Ehk siis - eestlased võivad küll olla edukad rahvusvaheliselt vähemtähtsatel spordialadel nagu näiteks kettaheide, trekisõit või vehklemine, aga seal, kus ringlevad suured reklaamirahad ja on tegemist võimsate vaatajahulkadega ning mis on teatud n-ö oluliste riikide nn paraadaladeks, hakkab eestlasi varem või hiljem saatma „halb õnn".


See, kes valitseb struktuure, valitseb poliitikat. Täpselt sama toimub ka spordis. Kui mängus on paljutki, siis seal on „õnn" alati rikkamate ja tugevamate poolel.


INDREK VEISERIK

indrek@kesknadal.ee


[fotoallkiri]

VINTSUTATUD ILMAASJATA?: Vägisi jääb mulje, et Andrus Veerpalu sportlasekarjäär lõpetati vägivaldselt. Eestlased võivad küll olla edukad rahvusvaheliselt vähemtähtsatel spordialadel nagu näiteks kettaheide, trekisõit või vehklemine, aga seal, kus ringlevad suured reklaamirahad ja on tegemist võimsate vaatajahulkadega ning mis on teatud oluliste riikide nn paraadaladeks, hakkab eestlasi varem või hiljem saatma „halb õnn".

 



Viimati muudetud: 19.12.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail