Vennad Trummid Rahvaliidust lüpsavad Eesti riiki

JAANUS KÕRV,      02. veebruar 2005


Vennad Trummid teevad omale ebaseaduslike lepingutega raha riigimakse maksmata. Tehingud on selge korruptsioon ja altkäemaksu võtmine. Missuguse otsuse teeks nende kohta riigipädev struktuur?

Kõrgete riigiametnike ja omavalitsustegelaste puhul on tihti lahvatanud skandaalid, mis üht- või teistpidi rahaga seotud. Nüüd on kerkinud saladuskate ka vendade Trummide tehingute kohta, kellest üks, Voldemar Trumm, on Kohtla-Järve aselinnapea, teine, Jüri Trumm, keskkonnaministeeriumi ohtlike jäätmete büroo juhataja.
23. mail 2003. aastal sõlmiti laenuleping Rein Peetsi ning Voldemar ja Jüri Trummi vahel. Laenusummaks oli 150 000 krooni ja selle väljamaksmise tingimuseks – sularaha. Laenusumma tagastamise tähtajaks märgiti 22. september 2003. aastal. Laenatud rahaga kohustuti Lagedil Killustiku 10 asuva Rein Peetsile kuuluva vallasvara aluse maa 7500 m2 erastamise korraldamine ja maa-ala reostuse likvideerimisele igakülgne kaasaaitamine.
Iseenesest pole laenamises midagi uut, kuid antud juhul kerkivad küsimused. Nimetatud laenulepingu puhul on tegemist tööettevõtu lepinguga, mille puhul tulnuks tegelikult maksta kõik vastavad riigimaksud ning kogu tehing pidanuks kajastuma ka majandushuvide deklaratsioonis (avaldati 18. juulil 2004), sest kohustusena pidanuks seal seisma 75 000 krooni, kuna mõlemat laenajat kohustab selleks avaliku teenistuse seadus.

Tööd ei tehtud, raha õigel ajal tagasi ei makstud
Killustiku 10 krundil mingeid lepingujärgseid töid ei tehtud. Veel enam: Trummid maksid Peetsile tagasi 75 000 krooni. Et kogu summa jäi tähtajaks tagasi maksmata, sõlmis Peets 26. jaanuaril 2004. aastal nõude loovutamise lepingu, millega asus Trummidelt võlga tagasi nõudma Aivar Krusta. 75 000 krooni sai Peets tagasi alles 9 kuu möödudes ning kummalisel põhjusel kolm päeva pärast võimuvahetust Tallinnas. Kuigi lepingus oli sätestatud ka viivise määr 0,15% päevas, pole andmeid selle kohta, kas seda ka rakendati.

Uus leping sõlmiti nädal pärast
Täpsemalt öeldes nädal pärast esimese lepingu lõppemist (22. septembril). 1. oktoobril sõlmis Jüri Trumm, kes nimetab end ASi Vanteral juhatuse liikmeks, töö ettevõtulepingu ST Projektigrupiga, keda esindas Aleksander Tšaštšin.
Lepingu objektiks pandi kirja suurejoonelised tööd turba puittoodete immutustehase tootmise lõpetamise ja eriti ohtlike jäätmete ümbertöötlemise tehnoloogia väljatöötamise kohta, kusjuures tootmise üleviimisega seotud kulutuste kompenseerimiseks pidi leitama 25 miljonit krooni. Kompensatsiooni saamiseks lepiti kokku dokumentatsiooni väljatöötamises ja kooskõlastamises vajalikes instantsides.
Töö tellija (ST Projektigrupp) kohustus tööettevõtjale (AS Vanteral) andma igakülgsest informatsiooni ning maksma ASile Vantera tasu viis miljonit krooni. Tööde alustamiseks ja eriti ohtlike jäätmete ümbertöötlemise tehnoloogia väljatöötamiseks tasuma tööettevõtjale ettemaksu summas 180 000 kolme päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist.
Töö pidi loetama lõpetatuks, kui riigipädev struktuur võtab vastu otsuse tootmise ja üleviimise kulude kompenseerimise kohta.
Leping kehtis 15. detsembrini 2003. aastal.

Leping oli fiktsioon
Tegelikult mingisuguseid töid ei tehtud ja raha maksti Jüri Trummile üksnes selle eest, et riigiametnikuna oli lihtne nn tööde alustamiseks saada keskkonnaministeeriumist vajalikud kooskõlastused. Kummaline on ka see, et sõlmitud lepingut pole siiani katkestatud ega raha tagasi makstud.
Jüri Trummile kuulub ASis Vanteral aktsiaid 278 000 krooni väärtuses. Veel on Trummil osalus OÜs Inkolo, kus tal on osakuid 20 000 krooni väärtuses. Kohustustena märkis Trumm majandushuvide deklaratsioonis 100 000 Krediidipanga ja 40 000 krooni Norde Finest Liisingu ees. Saadud 180 000 kroonist pole jälgegi, rääkimata riigimaksude tasumisest.
Kuidas oleks võimalik 2,5 kuu jooksul mingit turbatööstuse tehnoloogiat välja töötada ning tootmist ümber kolida? Ainuüksi projektiks kuluks vähemasti pool aastat, kogu lepingus toodud kohustuste täitmine tuleks kõne alla ehk aasta-poolteise jooksul.
Mis on selleks "riigipädevaks struktuuriks", kes peab "otsuse" 25 miljoni krooni kulutamiseks vastu võtma, millest võib oletada, et sellest viis miljonit oleks läinud n-ö asjaosalistele jagamiseks, ja 20 miljonit jäänukski tulemata, mida polnudki tegelikult vaja, sest mingi seltskond on juba mõne miljoni võrra rikkamaks saanud.
Seega võib öelda, et see leping on algusest peale olnud fiktsioon või teeseldud tehing, mida võiks nimetada ka altkäemaksu kaasaegseks vormiks. Samuti võib mõlema tehingu puhul väita, et 330 000 krooni suurust tulu on varjatud ning kohustused riigi ees täitmata jäetud.
Mis otsuse peaks mõni riigipädev struktuur asja kohta langetama? Või käitutakse põhimõttel: läks trumm, mingu pulgad ka.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)