Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kreeklane Kostas: oleme uhke rahvas!

TAAVI PUKK,      19. august 2014

Selle jutuajamise pidamiseks sobivat aega leida pole sugugi lihtne, sest Punase Jalgratta Restoranis (The Red Bicycle Restaurant) on kogu aeg kümneid kliente, kellega minu vestluspartneril Kostasel tegelda tuleb. Kostas on restorani teenindusjuht, mis tähendab, et ta vastutab selle eest, et kliendid rahul oleks ja õige toit õigesse lauda jõuaks. Samal ajal võtab ta vastu tellimusi, kutsub tänavalt uusi inimesi juurde ning tegeleb arvetega. Restoran ise asub Hania vanalinnas kohe Metropoli kiriku taga ning selle tunneb ilmeksimatult ära punaste jalgrataste järele. Siinkirjutaja vaimustus restorani suurepärasest teenindusest, vahetust suhtlusest ja loomulikult keelt alla viivatest toitudest. Oleks patt see kõik vaid enda teada jätta.

 

  

Kostas, kust ise pärit oled – kas Kreekast või Kreetalt? On seal üldse mingi vahe?

 

Olen mõlemat! (Naerdes.) Ema poolt Ateenast ja isa poolt Kreeta saarelt. Olen elanud nii siin kui seal, aga Kreeta ja Hania meeldivad mulle vast ikka rohkem. Ega tegelikult Kreeta saare elanikud kuidagi erilisemad pole – oleme ju kõik üks rahvus!

Kui küsid aga mingit erinevust, siis võib-olla on Kreetal kohalikud rohkem külalislahked, sest turism on siinse majanduse alustala ning oleme harjunud palju suhtlema.

 

Milline on siis üks tüüpiline Kreeta inimene?

 

Oo, ta on kindlasti uhke! Me käime ikka pea püsti ja tunneme uhkust oma võimsa ajaloo ning väärika rahvuse üle. Väärtustame seda väga. Mulle endale meeldib, et kreeklased peavad alati oma sõna – ja seda ka ei anta niisama lihtsalt. Oleme ka väga otsekohesed.

Pane aga kindlasti kirja, et selle juures oleme avatud ja hea südamega ning külalislahked. Võime olla küll uhked oma rahvuse üle, kuid kindlasti ei lähe uhkeks teiste inimeste suhtes. Eriti siin Kreetal.

 

Kui kaua oled siin sellist tööd teinud?

 

Punases Jalgrattas on nüüd mul käimas teine suvi – see siin on hooajaline töö. Aga selles valdkonnas tegutsen alates 1985. aastast – nii et juba päris kaua. Viimased 15 aastat olen töötanud erinevates hotellides teenindusjuhina.

Lisaks tegelen ka koolitamisega, juba aastaid õpetan teenindajatele ja nende juhtidele, mida inimesed neilt ootavad ning kuidas pakkuda kõige kvaliteetsemat teenindust.

 

Sellisel juhul oled väga õige inimene, kellega arutleda ka Euroopat tabanud võlakriisi üle ja selle mõjust turismivaldkonnale. Kreeka oli ju iga päev jutuks...

 

Ma pean kohe ütlema, et Kreeta saart puudutas majanduskriis ikka oluliselt vähem kui meie riigi muid osasid. Seda loomulikult tänu turistidele, kes siia jätkuvalt tulid. Aga loomulikult oli tunda, et asjad pole korras ning kindlasti võis paljusid hirmutada Kreekale kleebitud pankrotisoleja silt.

 

Kui tõsiselt kriis siis tavainimesi võis mõjutada?

 

Nagu juba ütlesin, on kreeklased uhke rahvas ja me ei lähe oma häda maailmale kurtma. Hoiame kokku ja saame hakkama. Kui keegi kaotas töö, siis aitasid teda lähedased ja sõbrad. Väga hästi toimib muide naturaalmajandus: minul on oliiviõli, aga tahaksin apelsine, niisiis saan teha vahetuskaupa apelsinide vastu ega pea raha maksma. Kuidagi ikka hakkama saame!

 

Ütlesid, et turism on Kreeta saart hoidnud suurematest probleemidest. Milliseid turiste ise pead kõige toredamateks?

 

Loomulikult eestlasi! (Laginal naerdes.) Jah, eestlasi võiks tegelikult Kreetal ju rohkem käia. Kui järele mõtlen, siis kõige rohkem satub siia viimasel ajal turiste Skandinaaviamaadest, kes on ka väga sõbralikud ja toredad. Veel mainin ära inglased, poolakad ja venelased – nendega saab peaaegu alati hästi jutule.

Teen ikka oma tööd naeratades ja südamega. Püüan kliente naerma ajada, sest nad on siia tulnud lõõgastuma ja lõbutsema. Annan endast parima, et see puhkus neil hästi läheks!

 

Turismivaldkonna spetsialistina ütle palun, kuidas hindad turismiteenuste üldist kvaliteeti Kreetal?

 

Üldiselt on see ikka päris kõrge. Loomulikult on aga ka neid inimesi, kes ei võta turistide teenindamist piisava tõsidusega ja teevad karuteene sellega kõigile ülejäänutele. Mis veel muret tekitab, on suurte hotellide poolt pakutav „kõik hinnas“ pakett, mis hoiab inimesi hotelliseinte vahel kinni. Kui hotellis on kolm söögikorda päevas, siis palju aega ikka jääb, et linna peal käia ning teisi kauplusi ja restorane külastada? Igaüks saab ju aru, et majandusele on kasulik, kui turist võimalikult paljusid kohti külastab. Ja mõelge, mis kõik jääb nägemata ja järele proovimata, kui ainult hotellis olla. Siis nagu polekski Kreetal käinud.

 

Mida pean eraldi ära mainima – oleme väga tänulikud selle üle, et Ryanair Kreetale otselende korraldab. Seda firmat kritiseeritakse küll maailmas palju, kuid meile on toonud ta sadu tuhandeid turiste ja hoidnud Kreeta majanduse käimas. Siin on tihti nii, et kui mõnest riigist hakkab kahtlaselt palju inimesi restoranis käima, siis järelikult on Ryanair sinna uue lennuliini avanud. (Muigab.)

 

Kas tead midagi ka Eestist?

 

Eks ma ikka tean, oleme ju koos Euroopa Liidus. Teie pealinn on Tallinn, mis on eriti tuntud oma kauni vanalinna poolest, ja olete rahvana hästi sarnased soomlastele. Ja Eestis on väga kaunis loodus ja talvel ikka üsna külm.

 

Ja lõpetuseks ütle, Kostas, miks peaksid inimesed tulema Kreetale puhkama?

 

Meil on siin suurepärane soe kliima, kõrged mäed ja kristallselge merevesi. Inimesed on väga head ja sõbralikud ning loomulikult tahame kostitada maitsva kreeka toiduga. Tulge aga, ootame teid!

 

 

Küsis TAAVI PUKK

 

[fotoallkiri]      Punase Jalgratta restoranis võetakse sind alati vastu kui vana head sõpra: restorani omanik Christos ja teenindusjuht Kostas.



Viimati muudetud: 19.08.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail