Suur palk – valimiste põhiküsimus

 Suurte palkade eest võitlemises ei ole iseenesest midagi halba, kuid kui vaadata ühest valimisperioodist pisut kaugemale ette, tuleb tähelepanu juhtida huvitavale trendile. Nimelt on eri riikides suurte palkade eest võitlemise keskel saanud uue eluõiguse robotid.

Robotid ametis intelligentsete müüjatena

Näiteks rahvusvaheline kontsern Nestle on oma kohvimasinate müügiks rohkem kui tuhandes Jaapani poes võtnud kasutusele robotid. Tegemist on 120 cm pikkuste inimesesarnaste masinatega, mis suudavad mõista kuni 80% inimkõnest ning oskavad vastavalt reageerida.

Robot aitab klientidele selgitada nende vajadusi, saades lähtemomendid külastajatega vesteldes.

Samad robotid on leidnud rakendust juba mobiiltelefonide müüjatena. Tegemist on küll masinatega, kuid sisuliselt täiesti intelligentsete olevustega. Neid saab kasutada olukorras, kus infot on vaja hankida inimestega vesteldes; see on kaugelt enam kui elementaarsete tehniliste operatsioonide teostamine.

Osa restorane Hiinas kasutavad robotettekandjaid. Jällegi on tegemist inimest meenutavate masinatega, mis suudavad toidu nüansse arvesse võttes selle lauale tuua. Samasuguseid masinaid rakendatakse ka köögipoolel. Robotid keedavad nuudleid, valavad õli pannile, küpsetavad ja teevad muud vajalikku. Robotkokk suudab ühes ajaühikus teha vähemalt poole rohkem toitu, olles inimkokaga võrreldes mitu korda odavam.

Robotite kasutuselevõtt on andnud restoranidele võimaluse vähendada personali kahe kolmandiku võrra ja seeläbi säästa tööjõukuludelt.

Robotitellimused Hiinas kasvavad ja robotiseeritud restorane tuleb aina juurde. Intelligentsete masinate kasutamine klientide teenindamisel näitab, et tänapäevatehnoloogia suudab inimtööjõudu asendada juba üsnagi inimkesksetes valdkondades, mida varem vaid inimese pärusmaaks peeti.

Robotite abil jääb toidutootmine alles

Norras on välja töötatud robot, mis suudab eraldada kanade, partide, kalkunite jt lindude rinnafileesid – tegevus, mis oli varem oskustööliste tegevusala ja nõudis head kogemust. Robotite abil tahetakse toidutootmine jätkusuutlikuks muuta, andes mõista, et kallineva inimtööjõuga varsti ei saaks enam rikkas riigis toidusektorit pidada. Alternatiiv oleks lihtsalt odav import vähemarenenud riikidest, kuid see ei ole riigi kaubavahetusele hea.

Kiirtoidukett McDonald’s on vastuseks üha kõrgema palga nõudmistele ja seega ka suurematele tööjõukuludele hakanud järk-järgult üle minema lahendustele, mis võimaldavad kliente teenindada masinate abil. Inimese roll on kiirtoidu müümisel seniajani olnud kesksel kohal, kuid robottehnika areng kombineerituna ühiskonnas üha rohkem levivate infotehnoloogiliste lahendustega võimaldab burgereid varsti müüa täiesti ilma inimese sekkumiseta. Täielik üleminek robotitele võtab aega, kuid firma on algust juba teinud.

Näidete toomisel ei saa mööda lennundusest, kus lendudele registreerimine ja sellega seotud toimingud lähevad üha suuremal määral masinate kätte. Ja mitte ainult reisijate lennukile paigutamine ja mahavõtmine, vaid ka lendamine ise automatiseerub. Lennufirmad peavad juba ammu plaane tööjõuturul ülikallite pilootide teenustest loobumiseks. Lennukid on üha targemad ja automaatsemad ning piloodi roll jääb üha väiksemaks. Samas on pilootide palgakulud suur kuluartikkel.

Selgesti järgib robotiseerumise trendi ka pangandus. Tellerid võitlevad juba ammu selle nimel, et neid eriti ei tülitataks, et kasutataks internetipanka, pangakaarti, sularahaautomaati, makseautomaati jne.

Peatselt koosnebki pank igasugustest tehnoloogilistest vidinatest ja elektroonilistest juurdepääsukanalitest ning suhtlemine pangatöötajatega kujuneb erandiks. Sellise arenguga kaasneb kahtlemata pankade tööjõukulude säästmine.

Logistika, eelkõige laonduses, on samuti üha rohkem automatiseeritud. Arvutid mängivad selles valdkonnas juba ammu võtmerolli, kuid nüüd lisanduvad ka robotid. Alguses vähemkeerukate operatsioonide, siis üha komplitseeritumate ülesannete täitmiseks. Inimesel on ladudesse järjest vähem asja.

Robotid ei tekita, vaid võtavad töökohti

Näiteid võiks pikalt jätkata. Ülaltoodu põhjal peaks trend vägagi selge olema. See pole teooria, vaid reaalsed muutused maailmas. Robotite võidukäik tähendab paraku seda, et töökohtade üldarv väheneb.

Muidugi saavad robotitele ülemineku käigus tööd robotitootjad, kuid seal rakendatavate töötajate hulk on märksa väiksem sellest inimhulgast, keda robotid asendama hakkavad. Seega tuleb mõista, et robotite läbilöök inimestele töökohti ei loo.

Robotite tulles muutub alampalga teema üldse mõttetuks, sest masinatega asendatakse eelkõige odav ning lihtne töö. Kokkuhoitava palgaraha arvelt saab tõsta mõistusega keerukat tööd tegevate, eelkõige firmajuhtide endi palku. Ebavõrdsus suureneb – ühtede palk kasvab, teised jäävad tööta. Osa kokkuhoitud palgaraha läheb ka suurematesse kasumitesse. Kaotajaid on rohkem kui võitjaid.

Seega robotid tulevad inimeste asemele, ja üha suuremal määral. Põhjus pole innovaatilises tegevussuunas, vaid ikkagi selles, et kõrgema tööjõukulu poolt nurka aetud ettevõtted otsivad väljapääsu. Ehk mida rohkem survet palgatõusule, seda rohkem tööd robotitootjaile ja seda rohkem koondamisi.

Kas kirjeldatud trend puudutab ka Eestit? Ilmselt mitte otseselt, sest kõigepealt peavad meie palgad jõudma nn „ohtlikule tasandile”, kus töötajat ülehinnatuks nimetama hakatakse ja kus robotid ennast ära tasuvad.

Samas IT-riigina suudaks Eesti majandus roboteid rakendada küll, pealegi kui peaks neid mõistma vaid kasutajatarkvara tasemel.

Seega sõnum, et kui sa oled liiga hea ja hinnatud töötaja ning nõuad oma õigusi, siis asendatakse sind robotiga, võib tulla Eestis päevakorda, kuid mitte lähiaastatel. Ja kindlasti on eelolevatel valimistel võidukad need poliitikud, kes lubavad just nimelt seda „ohtlikku tasandit“, kust alates palku kõrgeks alles hakatakse pidama.

[esiletõste] Kõigepealt peavad Eestis palgad jõudma nn „ohtlikule tasandile”, kus töötajat ülehinnatuks nimetama hakatakse ja kus robotid ennast ära tasuvad. Lähiajal seda siin ei juhtu.

JAAN ÕMBLUS, ettevõtja

[pildiallkiri] MADAL PALK: Tööandjate Keskliidu endine juht Tarmo Kriis leiab, et iga peaministrikandidaat peaks välja käima omapoolse majanduse restardikava: „Eesti majandusele uue ja stabiilse kasvuhoo sisse saamine on nende valimiste põhiküsimus, meeldigu see erakondadele või mitte.” Valitsus ja riik ei saa end distantseerida majanduse ja palga küsimustest. Eestile on probleemiks ligipääs kapitaliturgudele, rahvusvahelised suhted ja madalate palkade küsimus. Kriis usub, et lähiaastatega võiks miinimumpalk olla 1000 eurot. „Meil on jäädud palkade osas laisklema, sest survet altpoolt ei tajuta. Madalad palgad on arenguriigi tunnus,“ ütleb ta. Foto pealinn.ee

Jaan Õmblus kirjutab Kesknädalale majandusülevaateid kord kuus. Vt ka 2014. a ilmunud:

17. detsember “Palgatõus varade konfiskeerimise ähvardusel”;

19. november “Läti võttis vastu pealtnäha hea pangaseaduse. Mida teeme meie?”;

22. oktoober “BRICS-i riikide jõud toob maailma suurema võrdsuse ja tasakaalu”;

24. september “Lootus riik erasektori laenudega üles ehitada kukkus läbi”.

Jaga |