Valitsusse tõusnud Keskerakond väärtustab eestimaalasi nii sõnade kui ka tegudega

Kuidas saab rahvas hakkama, kui efektiivselt töötavad riiklikud institutsioonid kohapeal, milliste probleemide kallal näevad kõige enam vaeva kohalikud omavalitsused ja kuidas Riigikogu ja valitsus saaks neid aidata – need on põhiküsimused, mille üle soovitakse arutleda ka kohapeal. Loomulikult olid tänased valitsusjuhid, kes, piltlikult öeldes, alles eile olid opositsioonipoliitikud, väga hästi teadlikud Eesti tänastest murekohtadest ka enne riigitüüri ülevõtmist, aga Eestimaa erinevais paigus kohapeal käimine ja rahvaga suhtlemine uuelt positsioonilt on põhimõtteline: väärtustada oma kohalolekuga põhimõtet, et vaja on iga eestimaalast, et meie oleme inimese jaoks, mitte vastupidi.

Eesti tegelik olukord

Riigis valitsuse juhtimise rolli üle võttes teadis Keskerakond, et seis ei ole kaugeltki selline, millega hoobelda saaks. Eestis on palju inimesi, kel raske uskuda, et muutused üldse veel võimalikud on. Paljud on riigist lahkunud või on skeptilised riigiasjade suhtes. Eelmisest majanduskriisist ei ole paljud taastunud, kuna majanduskasv on olnud nullilähedane ning ääremaastumine üha süveneb.

Olen jõudnud teha visiidi pooltesse Eesti omavalitsustesse ning viimati käisin koos peaminister Jüri Ratasega eelmisel reedel Saaremaal.

Millised on siis Eesti elu erinevad tahud ja mured, nii maal kui ka linnas? Lisaks maakonnaülestele probleemidele, mis puudutavad inimeste hakkamasaamist, majandus- ja palgaküsimusi ning ääremaastumist, on kõikjal veel omad mured.

Kui Eesti ametnikkonnaga võib rahule jääda, siis teine lugu on bürokraatiaga. Näiteks tuli erinevates haiglates jutuks Haigekassa teema. Kohalike sõnul on haiglate rahastamisel Haigekassa viljeldav haigusjuhtumipõhine arvestus üldiselt hea, kuid soovida jätab kohati liigne bürokraatia. Mõõdik peaks olema teine ja mõõdetavaks peaks olema see, milline on inimeste tervis kolme aasta pärast, mitte aga see, mitu operatsiooni on tehtud. Teine mure on see, et Eestis on veel maakonnahaiglaid, kus puudub kompuutertomograaf, mille olemasolu tänapäeva meditsiinis juba nii loomulikuks peame.

Mis puudutab Eesti majanduskasvuga otseselt seotud ettevõtluskeskkonda, siis peaks kohalike inimeste arvates rohkem tähelepanu pöörama ka maaelu edendamisele. Oluliseks sammuks siinkohal on põllumeestele mõeldud toetuste maksmine, mille kohta valitsus on juba positiivse otsuse teinud. Põllumeeste kindlustunne tuleviku suhtes on siis parem ning julgemalt mõeldakse uute investeeringute ja projektide peale.

Ettevõtjatelt on tulnud ka ettepanekuid seoses maksusüsteemiga. Kui üldjoontes ollakse sellega rahul, siis üheks meetmeks ettevõtluse parendamisel oleks tööjõumaksude paindlikumaks muutmine – konkreetsemalt, sotsiaalmaksul võiks olla lagi. Kuna kulud on sel juhul väiksemad, saaks ettevõtted kergemini võtta vajalikku spetsialisti tööle välismaalt.

Ka vanemahüvitise süsteemi liigne jäikus teeb kaua tööst eemal olnud inimeste tööle tagasituleku keeruliseks. Rõõm oli kohapeal ärijuhtidele öelda, et vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmine on juba valitsuse töölaual, ning nende mured saavad lahenduse.

Omavalitsuste üks suuremaid murekohti oli ka see, et haldusreformiga saavad kohalikud omavalitsused küll juurde nii tööd kui ka raha, kuid suuremad keskused vajaksid tasandusfondist riigilt enam toetust. Põhjendus seisneb asjaolus, et suuremad linnad pakuvad erinevaid teenuseid ja võimalusi ka lähimatele naabritele, samas kulusid kannavad eelkõige ise.

Ülalnimetatud olid vaid mõned probleemid, mis on lahendatavad ja mis oleks võinud juba ammu olla eelmiste valitsuste poolt lahendatud. Keskerakond on alati pakkunud lahendusi elu edasiviimiseks. Nüüd oleme vastutajad valitsuses, ja pakutud lahendused tuleb ellu viia. Töötame selle nimel nii Riigikogus kui ka valitsuses.

Eesti inimestel on entusiasmi ja tarka meelt

Vabariigi aastapäeva eel tahaks keskenduda ka neile tublidele ettevõtmistele ja inimestele, kes on käised üles käärinud ning elu kohapeal edendanud.

Mitme auhinnaga pärjatud ettevõte, Lõuna-Eestis tööstuselektroonikat tootev Enics näiteks toob oma 650 töötajast paljud bussidega ise tööle. Ettevõttes on kujundatud nii hea sisekliima, et Enics’isse käiakse tööle kogunisti Lätist.

Hea näite saab tuua Rapla haigla varal. Nemad tegid rahvaküsitluse, sest soovisid teada, kas eriarstide vastuvõtte peaks korraldama laupäeviti, kuna paljud inimesed käivad tööl Tallinnas. Nii saavadki inimesed oma tervisemuredega pöörduda haigla poole ka nädalavahetusel.

Uute hooldekodude rajamine omavalitsuste poolt, haiglate ja linnade koostöö tervisekeskuste ehitamisel ja sotsiaalteenuste pakkumisel, ühistranspordikeskuste loomine – kõik need on Eestile vajalikud sammud kinnitamaks, et hea tahtmise puhul leitakse ka võimalused.

Saaremaal Nasval on 170 töötajaga laevatehas, mis ekspordib ca 80% oma toodangust. Nemad on läinud juba niikaugele, et aitavad muretseda oma töötajatel eluasemeid ning keskmine töötasu ulatub 1500 euroni.

Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu põhjal on Keskerakonna toetus olnud valitsuse moodustamise järel tõusuteel: kui novembris toetas erakonda 24 protsenti, siis veebruaris 27 protsenti kodanikest. See näitab, et oleme esimeste oluliste otsustega – tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, pensionireform, vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmine, lastetoetuste tõus – õigel teel. Eestimaalased ootasid juba ammu poliitilise kursi muutmist ning suundumist inimest väärtustava poliitika poole. Senisest rohkem ka tegudes.

Head vabariigi aastapäeva kõigile!

ENN EESMAA,

Riigikogu aseesimees, Keskerakond

[fototekst] SAAREMAAL: Jüri Ratas ja Enn Eesmaa tutvusid laevaehituskompaniiga Baltic Workboats Nasval ja tunnustasid firma rahvusvahelist haaret ning ettevõtte palgapoliitilist otsust tõsta oma töötajate sissetulekuid sellest aastast üle 20 protsendi.

Jaga |