![]() Kas Karl Marxi ideed päästavad maailmamajanduse?19. november 2008Saksa kirjastaja Karl Dietzi sõnul kasvab tema kodumaal huvi Karl Marxi ideede vastu. Dietz seostab Marxi populaarsuse tõusu globaalse majanduskriisiga, vahendas 28. oktoobril BBC. Kirjastaja väitel on ta tänavu müünud 1500 eksemplari Marxi teost „Das Kapital“. Eelmistel aastatel oli see näitaja keskmiselt 200 raamatut aastas. „Karl Marx on praegu kindlasti moes,“ nentis ka kirjastajate pealik Joern Schuetrumpf. Tema hinnangul ostavad „Kapitali“ eelkõige nooremad sakslased, sest nad pole rahul suunaga, mille on valinud sakslaste vanem generatsioon. „Akadeemikud nooremast põlvkonnast on käsile võtnud raskete küsimuste üle arutlemise ja vaatavad vastuste leidmiseks praegu just Marxi poole,“ sõnas Schuetrumpf. Kirjastajate ja meedia väitel on Marxi „Kapitali“ läbimüük Saksamaal tõusnud koguni 300%. Viimastel kuudel on meedias sõna saanud ka mõned marksistliku ideoloogia ammu unustatud esindajad, näiteks ajaloolane Eric Hobsbawm. „Läbi erinevate kriiside tegutseva kapitalismi üks ilminguid, globaliseerumine ei hävita mitte üksnes erinevate rahvaste kultuuripärandit ja traditsioone, vaid on oma olemuselt ka äärmiselt ebastabiilne. Minu meelest on jõutud mõistmisele, et üks konkreetne ajajärk on lõppenud,“ sõnas Hobsbawm. Kesknädalale kommenteeris teemat majandusteadlane HEIDO VITSUR: „Lausliberalismi aeg on selleks korraks ümber.“ Tuleb arvestada, et läbimüüdud „Kapitali“ 1500 eksemplari on Saksamaa kohta väga väike arv. Samas ei ole sellises müügi suurenemises midagi üllatavat. Käimas on ülemaailmne finants- ja majanduskriis ning inimesed püüavad toimuvat lahti mõtestada. On loomulik, et osa inimesi tahab teada, mida arvas asjast kapitalistliku tootmisviisi kõige mõjukam kriitik Karl Marx. Korralikes ülikoolides tunnistatakse ilma igasuguse valehäbita, et kapitalistliku tootmise tsüklilisuse teooria rajas just Marx ja et tema üldseisukohad peavad tänini paika. Paraku on möödunud poolteise sajandi jooksul tsüklite uurimisega jõutud Marxist palju kaugemale. Lisaks võib suurenenud huvi Marxi vastu seostada inimeste sooviga teada saada, millist alternatiivi ta kapitalistlikule tootmisviisile nägi. Abi nad kahjuks Marxilt eriti ei leia, sest ka Marx ise ei suutnud selgusele jõuda, milline võiks olla kapitalismi asendav ühiskond. See „Kapitali“ osa jäi tal ju lõpetamata ja on väga raskelt mõistetav, osaliselt vasturääkiv. Mis veel olulisem – maailma areng ei läinud kaugeltki niimoodi, kui Marx ennustas. Ilmselt ei hakka ka pärast praegust kriisi arengud minema Marxi ennustuste kohaselt. Ometi on lausliberalismi aeg selleks korraks ümber saanud. Nende imerelv „nähtamatu käsi“ ei hoidnud majandusmasinat teel, vaid laskis tal hoopis täiel hool kraavi sõita. Eelseisvatel aastatel hakatakse turge senisest enam reguleerima ja kontrollima. Riigi osa majanduses hakkab kasvama. Juba praegu on enamikes riikides osutunud vajalikuks valitsuse investeeringud mitmesse majandussektorisse. -O-
Viimati muudetud: 19.11.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |