Nädal Riigikogus

RAMON LOIK,      12. november 2003


Esmaspäev, 3. november
Keskfraktsiooni liikmed esitasid peaminister Juhan Partsile arupärimise, milles meenutatakse, et erinevalt Riigikogu liikmetest, kelle hüvitised on kulupõhised ja seega läbipaistvad, kasutavad valitsuse liikmed endiselt esindustasu, mille suuruseks on 20% ametipalgast. Seda esindustasu makstakse ilma kuludokumentide esitamise nõudeta, nii-öelda palgalisana. Aastas kulub 14 ministri esindustasudeks seega enam kui miljon krooni riigi raha. Lisaks kasutavad valitsuse liikmed veel ametiautosid ja mobiiltelefone, mille kulud hüvitatakse väljaspool esindustasusid.
Muuhulgas tahame peaministrilt teada, kas olukord, kus valitsuse liikmed naudivad maksuvaba esindustasu, mille sihipärase kasutamise tõendamist neilt ei nõuta, riivab tema arvates avalikkuse õiglustunnet? Ja millal kavatseb peaministri juhitav koalitsioon muuta valitsuse liikmete esindustasu maksmise sarnaselt Riigikoguga kulupõhiseks?

Teisipäev, 4. november
Peeter Kreitzberg esitas koos Isamaaliidu fraktsiooni liikme Tõnis Lukasega menetlusse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, mis sätestab, et üks vald peab teisele tasaarvelduse korras maksma vaid juhul, kui vallal omal õppekoht puudub. Eelnõu eesmärgiks on otstarbekalt rahastatud koolivõrgu süsteemi säilitamine, mis arvestaks hariduslike võimaluste võrdsust piirkonniti. Senine praktika tühjendab maakonna keskuste ümber asuvate väikevaldade koole ja rahakotti, pannes nad sundolukorda. Ühelt poolt peavad vallad olema valmis kinni maksma oma lapse õppimise mõne teise valla koolis, teiselt poolt looma õppimisvõimalused kõigile oma valla õpilastele, pidades samas üleval oma valla pooltühja kooli.
Keskerakond ei saa leppida olukorraga, kus omavalitsused on sunnitud koole pidama viletsuses või neid finantsilistel kaalutlustel likvideerima.

Kolmapäev, 5. november
Keskfraktsioon tegi avalduse, milles peab ebaõiglaseks ja ebaseaduslikuks sotsiaalmaksust laekuva raha kantimist pensionifondi teise sambasse. Riik on lubanud kasutada 20-protsendilisest sotsiaalmaksust laekuvat raha solidaarsuspensioni maksmiseks. Kantides osa rahast teise sambasse, petab valitsus neid inimesi, kes on maksnud oma palgalt 20-protsendilist maksu ja on tänaseks pensionile jäänud.
Keskerakond soovib pensionide kiiret tõstmist Euroopa sotsiaalhartaga ette nähtud 40 protsendi tasemele keskmisest palgast. Juhtisime avalikkuse tähelepanu sellele, et kui sajakroonine pensionitõus nõuab riigilt täiendavalt 200 miljonit krooni, siis populistlik tulumaksureform viib järgmise aasta eelarvest välja kuni miljard krooni. See võrdub summaga, mis võimaldaks igakuist vanaduspensioni tõsta ligikaudu 500 krooni võrra!
Lisaks sellele on tänaseks pensionikassasse kogunenud juba 1,7 miljardi kroonine jääk, mida valitsus täiesti põhjendamatult kinni hoiab. Tänane valitsus röövib pensionifondi ka hoiuintressi võrra, mida ei kanta pensionifondi. Hämmastav, et see kõik toimub kunagise kindlasõnalise riigikontrolöri, praeguse peaministri Juhan Partsi vaikival heakskiidul!?

Neljapäev, 6. november
Keskfraktsioon avaldas kategoorilist vastuseisu valitsuskoalitsiooni kavale lükata vastutus koolieelse hariduse ülalpidamise eest ainult kohalikele omavalitsustele. Valitsusliidu koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise kava tähendaks uut etappi tasulise hariduse laiendamisel ja haridusliku kihistumise süvendamisel, mis toob kaasa väga paljude vähemkindlustatud perekondade laste kõrvalejäämise eelkoolitusest. Keskerakonna ja Mõõdukate fraktsioonide Riigikogule tehtud ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada piisavat toetust kahjuks ei leidnud.
Meile on vastuvõetamatu võimuliidu kava lasteaiaõpetajate palga alammäära otsustuspädevuse üleandmine kohalike omavalitsuste tasemele.
Praeguse eelnõu seadusena kehtima hakkamine jätaks lasteaiaõpetaja ilma igasugusest sotsiaalsest kindlustundest, eriti finantsiliselt kehvemal järjel olevates omavalitsustes.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)