Kersti Ernits: Naised on poliitikas tasakaalustajaiks

Kersti tegeleb ka hobipõllumajandusega, on omandanud vanaemade-aegsed käsitööoskused ja tunneb end ka ise hästi vanaema-rollis. Poliitika, olgu siis üleriigilisel või kohalikul tasandil, võiks tema arvates märksa rohkem naistekesksem olla.

Kersti Ernitsa ja tema pere koduvallaks sai pärast haldusreformi Haaslava, Mäksa ja Võnnu valla ühendamisel tekkinud Kastre vald. „Kuidas ennast määratleda töökoha järgi, seda veel ei teagi. Ülenurme piirkond liideti sunniviisiliselt Kambja kandiga ja nimeks pandi Kambja vald. Ülenurme rahvas sooviks, et Ülenurme nimi jääks omavalitsusele alles. Eks seda otsustab aga volikogu…“

Haldusuuenduste tõttu võib maaelus mõndagi muutuda. Raamatukogud jäävad aga Kersti arvates alles.

Need on ju ka kohad, kus tuttavaid kohata, juttu ajada – pakun välja ka omapoolse põhjenduse.

„Ülenurme pole just klassikalises mõttes maa, vaid pigem linnalähedane magalarajoon. Paljud siitinimesed käivad aga raamatukogus raamatuid laenutamas. Poes maksavad ju need piisavalt palju. Eriti kallid on armastuse- ja ulmeteemalised raamatud. Neist otsitakse romantikat – seda, millest meil igapäevases elus puudus on. Paljudes kodudes ei mahu raamatud enam ka riiulitele. Arvestades kõike seda, on raamatukogud väga vajalikud.“

Kersti Ernitsa sõnul loetakse suure huviga ka elulooraamatuid. „Eesti inimene on väga huvitatud kaasinimeste elust. Poliitilisest kirjandusest huvituvad ennekõike mehed. Neid on aga vähem kui naislugejaid.“

Erialalt on Kersti Ernits raamatukoguhoidja-bibliograaf, kes vastava kõrghariduse saanud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Mõneti peab ta end lausa sündinud raamatukoguhoidjaks, sest selles ametis oli Haaslava külaraamatukogus 1946. aastast ka tema ema. Kersti võttiski ema töö üle.

„Algul elasime korteris. Siis ostsid vanemad aga talumaja. Selles talus elan senini,“ räägib Kersti Ernits.

Samm-sammult poliitika juurde

Kersti on Keskerakonna Tartumaa piirkonna arendusjuht. Ta valiti erakonna nimekirjas Kastre vallavolikogusse, kus juhib opositsiooni esindajana revisjonikomisjoni ja on ka kultuurikomisjoni aseesimees. „Arvan, et poliitikahuvi sai mul alguse seoses tutvumisega praeguse abikaasaga – ajakirjaniku ja tänase riigikoguliikme Peeter Ernitsaga. Elame koos 2006. aastast. Ega spetsiaalselt poliitikast me rääkima ei hakanudki. Miski riigis toimuv oli aga vastukarva. Jäime selle üle arutama, ja üks samm viiski teiseni.“

Keskerakonna Tartumaa arendusjuhi olulisemateks ülesanneteks nimetas Kersti erakonna ideede ja eesmärkide tugevdamist selles piirkonnas ning uute inimeste motiveerimist ühinema selle poliitilise jõuga. „Praegu on Tartumaal keskerakondlasi viiesaja ringis. Uuteks liikmeteks on tulnud ka noori. Kohalike valimiste tulemusena sai Keskerakond koalitsiooni Elva vallas. Sealses volikogus esindavad erakonda Peeter Laasik ja Toomas Paur.

Meie maakonnas on piisavalt populaarsed ka Reformierakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Näiteks kaks EKRE nimekirjas kandideerinud Ülenurme meest kogusid valimistel kahepeale 300 häält. Pildil on aga ka Keskerakond: kes selle liikmeks astunud, see toetab igati meie püüdlusi ja sihte,“ ütles Kersti Ernits.

Mitmepalgeline Tartumaa

Kersti Ernitsa sõnul koosneb Tartumaa piisavalt eripalgelistest osadest. „Tartu ümbrust võiks, piltlikult öeldes, kutsuda rikaste ja ilusate maaks. Tähtvere vald liitus Tartu linnaga, ja nüüd elavad seal „linnalehmad“. Peipsi-kandis on palju venekeelseid inimesi, kes pärit hoopis teisest kultuuriruumist, mõneti kinnisest ühiskonnast. Nemad vajaksid aga rohkem Eesti ellu kaasa tõmbamist. Oleme püüdnud ka Peetriga sellele tegevusele kaasa aidata.”

Kersti tunnistab, et erakonnatöös on vaja vähem enesekesksust ning rohkem avatust ja tasakaalu.

„Tasakaalustamiseks on poliitikas oluline roll ka naistel. Muidu võivad mehed liigselt võistlema või ka võitlema hakata,” leiab ta.

Oodatud tasuta ühistransport

Kersti Ernitsa kodukanti Kastre valda iseloomustab suuresti hajaasustus. „Siinsete inimeste jaoks on väga olulised kohalikud teed, mis praegu veel piisavalt kehvas olukorras.

Iseäranis tähtis on aga koolide püsimajäämine. Kastre vallas on ka keskkool, mis paikneb Võnnus. Kui õpilasi nappima hakkab, võib paratamatult tekkida vajadus keskkooliosa sulgemiseks. Lastega perede maal elamine sõltub suuresti võimalusest tööd saada. Haaslava on õnneks Tartule piisavalt lähedal. Nii on paljudel võimalus ka linnas tööl käia. Veelgi paremad võimalused kindlustaks selleks tasuta ühistranspordi toimima hakkamine. Igaüks ei suuda endale autot muretseda. Märkimisväärselt kõrge hind on ka bensiinil.

Samuti leidub maal neidki, kes elavad naturaalmajanduslikus elulaadis ja kraami toidulauale ennekõike koduaias või -põllul kasvatavad. Selline toimetamine nõuab aga piisavalt võimekust.“

Kodukanade munad ja kukelaul

Ise peavad Kersti ja Peeter kodus kanu. „Meil on kümmekond kana ja kaks kukke. Oma kana muna maitseb hoopis paremini kui poe oma. Kukkede tööks on meid ka üles äratada. Meil on veel üks hani. Varem oli rohkem, aga rebane käis külas pahade eesmärkidega.“

Kersti Ernitsa hobid on seotud ennekõike kultuuriga.

„Mulle meeldib käsitöö. Olen rahvuslikku käsitööd peaaegu otsast lõpuni tundma õppinud.  Mul on kodus kangasteljed, oskan ka vokiga kedrata. Huvi rahvarõivaste vastu tekkis mul seoses sugupuu uurimisega.

Oma osa on siin ka ajaloohuvil. Lõpetasin kunagises Tartu 7. Keskkoolis ajaloo eriklassi. Üheks õpetajaks oli seal tunnustatud ajaloolane Hillar Palamets.“

 Kersti teeb head koostööd ka Eesti Põllumajandusmuuseumiga, mille hoonete kompleksis asub Ülenurme raamatukogu. „Olen muuseumis korraldanud õpitubasid, kus õpetasin raamatuvoltimist. Kogukondade vaheline koostöö on väga vajalik.“

Naudib vanaemarolli

Kersti Ernitsa sooviks on võimalikult palju perega koos olla. „Hiljuti sain teistkordselt vanaemaks. Lapselaps on juba kahekuune. Usutavasti nüüd, kus valimised möödas, saan talle märksa rohkem tähelepanu pöörata. Teine lapselaps saab mul juba üheksa-aastaseks.“

Kersti tütar Meeli on samuti raamatuhuviline ja töötab Tartu kaubamajas – sealses Apollo raamatupoes. Noorem tütar Kaisa õppis lasteaiaõpetajaks ja elas vahepeal Itaalias, kuid otsustas väikese lapsega  teatud ajaks Eestisse tagasi tulla. Poeg Kristjan on aga meremees ning töötab Šotimaal.

JAAN LUKAS,

Jõgeva ajakirjanik

[fotoallkiri]

HOIAB TRADITSIOONE: Kersti Ernitsa hobid on seotud ennekõike kultuuri ja käsitööga. Ta on rahvuslikku käsitööd otsast lõpuni tundma õppinud. Huvi rahvarõivaste vastu tekkis Kersti Ernitsal seoses sugupuu uurimisega.

Jaga |