“Tänan” KGB-d ja “kummardan” Pagari poisse

ERICH TALVE,      10. oktoober 2001


Kui 1940-41.aastal meie vanem põlvkond pea pakule pani, et kaitsta Eesti au ja vabadust, siis pidid nad Vorkuta vangilaagrites sööma külmunud loomanaeristest keedetud suppi. Naerid ujusid vee peal nagu nartsud.
Enamus vanemasse generatsiooni kuulunud riigitegelasi ja sõjaväelasi maeti paljalt nagu porgandeid ühishauda, mis peale lume sulamist kinni aeti. Alles peale 1954.aastat osutus võimalikuks surnuid polaarväljal kalmukünkaga ära märkida.
Vorkuta vangilaagrite süsteemis oli 56 laagrit. Tuhandetest neisse laagritesse saadetutest on Iisakusse tagasi tulnud Kirspalu Juhan, Liiva Ellen, Liiva Elmar (nüüdseks manala teele läinud), Talve Erich, Murumägi Olev ja Prants Evald.
Mitte ükski presidendikandidaatidest ei lausunud oma sõnavõttudes sõnakestki endiste poliitvangide olukorra parandamisest. Neil vähestel, kes surmalaagritest tagasi jõudsid, on ainult üks võimalus - tänada KGB-d ja kummardada Pagari poiste ees, sest nende poolt saadud aastad loetakse pensioni saamisel kolmekordselt ja aitavad eluvaimu sees hoida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)