Taltumine, apaatia ja künism

Hilvi Bergmann,      17. detsember 2003


Nii iseloomustab vene valijate seisukorda välismaine ajakirjandus. Vladimir Putin sai täieliku kontrolli parlamendi üle, nüüd on talle garanteeritud võit märtsikuistel presidendivalimistel, tuleb vaid ümber kirjutada konstitutsioon, siis valitakse ta tagasi kolmandaks ametiajaks.
Washington Posti arvates on Venemaa parlamendivalimiste tulemuseks järsk presidendivõimu tugevnemine. "Putin võib nüüd käsutada kaht kolmandikku Duumast. Seda on piisavalt, et muuta konstitutsiooni ja lasta end tagasi valida kolmandaks ametiajaks." Just niisugune eesmärk oligi püstitatud, väidab ajaleht.
Teiseks tulemiks on parempoolsete parteide peadpööritav häving. Kaks läänelikumalt orienteeritud parteid - Jabloko ja Paremjõudude Liit - on ajalehe hinnangul "väljasuremise äärel". Lõpetuseks öeldakse Washington Postis, et valimised signaliseerisid natsionalistlike meeleolude taassünnist. Zhirinovski partei peaaegu kahekordistas oma tulemusi võrreldes eelmiste valimistega. Kuid valimisliit Kodumaa, mis moodustati vaid mõned kuud tagasi, võttis hääled ära kommunistidelt ja tõusis neljandale kohale Ühtse Venemaa, Kommunistliku Partei ja Liberaaldemokraatliku Partei järel. Tulemus, mille saavutas Ühtne Venemaa, on ajalehe hinnangul unikaalne. "Niisugust tulemust ei ole ette näidata ühelgi parteil NSVLi lagunemisest saadik."
Washington Posti sõnul on Ühtse Venemaa edu saavutatud tänu Kremli nn poliittehnoloogidele ja kogu valimiskampaania üsna vaieldavatele meetoditele.
President Putin kasutas ajalehe arvates oma isiklikku autoriteeti, viibides Ühtse Venemaa koosolekutel, toetades avalikult seda parteid ja lõpetades sedasi mittevahelesegamise traditsiooni poliitilises võitluses. Ajakirjanikud loetlevad valimiskampaania reeglite rikkumisi - näiteks eetriaja ja teiste agitatsioonivahendite ebavõrdne jaotamine parteide vahel. Võimupartei edule aitas kaasa ka vene massiteabevahendites osalise tsensuuri kehtestamine - sõda Tshetsheenias, mille president Putin taasalustas 1999. aasta alguses, ei meenutatud üldse.

Briti Financial Times võtab valimiskampaania tulemused kokku niimoodi: bürokraatliku aparaadi muutumine reaalseks poliitiliseks jõuks, presidendi võimu suurenemine ja Venemaa elanikkonna poliitilise aktiivsuse langus. Viimasele asjaolule viitab nii madal valimas käinute protsent kui ka nende suur protsent (6%), kes hääletasid kõigi vastu. Financial Times näeb peamist ohumärki praegusel hetkel natsionalistlike jõudude suurenemises. "Selline edu võib sundida härra Putinit ajama veelgi jäigemat liini välispoliitikas," arvab ajaleht.

Ajalehe Independent teateil demonstreeris vene valijaskond üheaegselt "taltumist, apaatiat ja künismi". Erinevalt teistest kolleegidest arvab see väljaanne, et võimu täielikust anastamisest Kremlis on veel vara rääkida. "Härra Putini ambitsioonikatele plaanidele reformida majandust ja kohtusüsteemi võivad vastu seista ootamatult kõrgeid tulemusi näidanud ultraparempoolsed." Liberaaldemokraadid ja Kodumaa kogusid ligikaudu 20%häältest. See tulemus lubab neil saada peamiseks opositsioonijõuks, arvab ajaleht. Ja president Putinil, teeb Independent kokkuvõtte, tuleb minna ultraparempoolsetega kompromissile. Kuna liberaalsetel jõududel ei õnnestunud Duumasse pääseda, muutuvad natsionalistid nüüd üheks põhiliseks poliitiliseks jõuks riigis.

Daily Telegraphi arvates andis valimiskampaania president Putinile otse "kuninglikud volitused". "Venemaa president võttis põhimõtteliselt enda kontrolli alla riigi parlamendi, vallutades viimase opositsiooni võimubastioni. Venemaa tuleb sedasi uuesti tagasi üheparteilise süsteemi juurde pärast 12 aastat pulbitsevat, kuigi korrumpeerunud demokraatiat," kinnitab väljaanne. Ajaleht ei kahtlegi selles, et märtsikuistel valimistel võidab Putin ja teeb paranduse konstitutsioonis, mille järgi tohib riigipea olla riigi eesotsas ainult kaks ametiaega.

Majandusajakiri The Economist valgustab lugejat nii: "Valimistulemused olid hirmsaks vapustuseks. /…/ Putin nimetas valimisi "veel üheks sammuks demokraatia tugevnemise poole". Kuid vaevalt see nii on. Parlament, kus domineerivad Kremli parteid (tegelikult on need tõepoolest parteid, mis on moodustunud Kremlis), millel pole muud ideoloogiat kui natsionalismiilmingud eri vormides, mis on kaugel demokraatlikest ideaalidest. Opositsioon sureb kiiresti välja. Kunagi tugevad kommunistid on samuti alistatud, sest kogusid vaid 13% häältest."
Kasutatud materjal: Gazeta.ru, Pravda.ru

Ülevaate koostanud

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)