Meie tahame elada. Sven Mikser ei räägi, mis on Iisraeli-Araabia konfliktis peamine

KARL LUST

SDE

Kultuurilehe Sirp lisalehes „Diplomaatia" ilmus 3. septembril Sven Mikseri artikkel „Palestiina versus Iisrael: ühe konflikti lühilugu", mida on sorava esituslaadi ja pealispindse käsitluse tõttu kerge lugeda. Eesti Vabariik ei ole viimase ajani tunnustanud ei Palestiina riiki (nagu pole seda üksmeelselt teinud ka Euroopa Liit) ega Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO), kuid artiklis käsitletakse konflikti vastaspooli formaalselt võrdsetena. See oleks sarnane Eesti Vabadussõja osapoolte võrdsustamisele.

Alljärgnevalt tuleb juttu sellest, millest osav poliitik vaikib, kuid milleta pole konflikti võimalik mõista.

Juudid - kannatusteks välja valitud rahvas

Juutide tagakiusamise põhjus pole olnud mitte rahvus (rassiliselt ei erine nad araablastest), vaid usk. Kristlased nõudsid juutidelt usust loobumist ja sellega nõustumine tegi juutidest eurooplased. Karl Marxi vanemad, näiteks, olid hakanud protestantideks, ja nii esindab Karl Marx Saksa filosoofiat ja Inglise majandusteadust, mitte juutlust.

Enamik juute aga ei ole oma usust ka surma ähvardusel loobunud. Kristlastest eristab neid ka kõrgem eetika: juudid on üksteist ja ka teisi abivajajaid aidanud, järgides käsusõna „Ära tee teisele, mida sa ei soovi endale tehtavat!". Juudid on olnud ausad; kaasaegne maailm võlgneb neile erakordselt palju, olgu näiteks muusikas või teaduses.

Juutide elule Pühal Maal tegi lõpu Rooma okupatsiooni vastane ülestõus 135 a. pKr, kui tapeti pool miljonit juuti ja ülejäänud küüditati, valdavalt Euroopasse. Head elu said Siioni lapsed maitsta keskaegses islamimaailmas, mis oli toona Euroopast  kultuuriliselt määratult üle. Euroopa kapitalistliku arengu ja uusaja saabumise tegid võimalikuks moslemite kaudu vahendatud teadused ja Kreeka filosoofia, ning sellised leiutised nagu paber, püssirohi, kompass ja araabia numbrid.

Maailmale sai saatuslikuks kõrgemate teaduslike ja tehnoloogiliste saavutuste sattumine niisugusesse madala moraaliga maailmajakku nagu Euroopa. Veel enne, kui islamiusulised olid Hispaaniast välja aetud või vägisi ristitud (1492), tuli kord seal juba 500 aastat elanud juutide kätte. See viis Hispaania majanduse langusesse ja uut suurt tõusu pole siiani toimunud. Ei aidanud ka Ladina-Ameerikast kokku riisutud sajad laevatäied kulda jm väärtuslikku.

Inimõigused said juudid endile kõigepealt Euroopa esimesel inimsõbralikul maal - Hollandis, mis pärast Hispaania ülemvõimu alt vabanemist hakkas tormiliselt arenema.

Terve keskaja ja varauusaja vältel katoliiklased alavääristasid, piinasid, tapsid või deporteerisid Jumalast valitud rahvast tema usu pärast. Süüdistati juute muu hulgas ka Suures Katkus (1347-1350) ja rituaalmõrvades, mis oli muidugi väljamõeldis. Juutidelt nõuti, et nad laenaks raha intressidega, kuna kristlastel oli see keelatud. Siis võeti teenitud raha juutidelt ära. Alates 14. sajandist sunniti juute elama getodes ja maa omamine oli neile keelatud. Sellest tulenesid ka nende tegevusalad.

Tsaari-Venemaa paistis silma oma juudipogrommidega, õigeusklikul Venemaal oli juute varasematel sajanditel ka lihtsalt mõrvatud. Vallutuste käigus läksid Vene impeeriumi kätte ka Leedu ja Poola alad koos seal elanud juutidega. On 100% tõestatud, et nn Siioni tarkade protokollid on Vene salapolitsei revolutsioonieelne fabritseering. Selles teoses kirjutatakse juutide salasepitsustest ja plaanist maailmas võim haarata. Seda võltsingut uskus ka Adolf Hitler. Molotovi-Ribbentropi paktist sai surmaotsus Euroopa juutidele.

Juutide kõrvaldamine natsi-Saksamaad ei päästnud: võlgade tasumiseks tuli alustada uut maailmasõda. Sven Mikser ei pea holokausti - 6 miljoni juudi mõrvamist - üldse mainimisväärseks. See oli kuritegu, millel pole nime - nagu on öelnud Winston Churchill. Alates ebaõnnestunud ülestõusust Rooma riigi vastu kuni Teise maailmasõjani olid juudid kõigis maailmajagudes kõigi võimude all ülekohut leplikult talunud ja vägivallaga vaikselt leppinud.

Nüüd on nad sellest õppust võtnud. Et neil oleks koht, kus pärast 2000 aastat kestnud pagendust ja tagakiusamist elada, algas tagasiränne (aliagh) kunagisele kodumaale. Liikumisele andis (1897) olulise tõuke Theodor Herzl  ja seda kutsutakse sionismiks. „Maata rahvas tahtis rahvata maad." Kui kohalikud teavad ainult oma õigusi, siis juudid ka seda, et elavad teiste rahvaste aladel.

Iisraeli riigi teke ja suhted naabritega

1948. aasta 14. mai õhtul David Ben Gurion kuulutas Tel Avivis välja 772. a eKr hävitatud Iisraeli Riigi - Medinat Yisra'el - taastatuse. Juba aasta varem olid juudid tunnistanud palestiinlaste õigust luua oma riik. Nüüd pakuti palestiinlastele rahu, vabadust, võrdset kodakondsust ja esindatust riigiaparaadis.

Paraku peavad moslemid oma vallutatud alasid Allahile kuuluvaks ja Palestiina olid nad vallutanud juba 7. sajandil pKr. Palestiinlased ise pole ei rahvus ega kodanikkond. Jeruusalemma mufti (ülemvaimulik) kuulutas juudiriigi vastu välja „püha sõja" (džihaadi). Jeruusalemmas elas sel ajal 100 000 juudi kõrval 30 000 moslemit ja teist sama palju kristlasi. Paar tundi pärast Iisraeli Riigi väljakuulutamist alustas Araabia Liiga (Egiptus, Jordaania, Liibanon, Süüria ja Saudi Araabia) uue riigi vastu sõda eesmärgiga „ajada juudid merre".

Veel 26. mail 1967 deklareeris Egiptuse president Gamal Abdel Nasser, et „araabia rahvuslik eesmärk on Iisraeli hävitamine" ja lisas vaiksemalt: „Rahu ei tule enne, kui viimane juut on poodud eelviimase juudi soolikatega." Tol ajal olid Egiptus ja Süüria prosovetlikud maad ning nende ränk kaotus Kuuepäevases sõjas 1967. aastal oli ka N. Liidu lüüasaamine. (Vt ka Kesknädal 2. juuni 2010: Kersten Saar „Kuus päeva, mis vapustasid islamimaailma" - Toim.)

1973. aastal juudi suurima usupüha Yom Kippuri ajal alanud neljandas sõjas Iisraeli hävitamiseks monteeris see riik enda elu päästmiseks ilmselt kokku oma esimesed tuumarelvad. Egiptuse ja Iisraeli vaheline  sõjaseisukord lõpetati alles 23. märtsil 1979 Washingtoni Valges Majas president Jimmy Carteri juuresolekul, kes läbirääkimistel oli paljudest muudest küsimustest olulisimaks pidanud juutide õigust elada. Rahu nurjamiseks alustas palestiinlaste terrorirühmitus Hamas suitsiidirünnakuid juudiriigi koolide ja lasteaedade juures, bussides, kaubanduskeskustes jm. Teateid võigastest veretöödest vahendas meedia alatasa. Kõige kohutavam on, et maailm harjus sellega. Praegu ei tehta Euroopas numbrit sellest, et Hamas tulistab Iisraeli pidevalt katjuuša-rakettidega. Kuna juutide majade ja asutuste all asuvad varjendid, on inimohvreid harva. Gaza sektori kaotused olid suured, sest seal pole varjendeid, vaid selle asemel eelistatakse kasutada inimkilpi. Siinkohal on väga oluline märkida, et juudid matavad oma hukkunuid vaikselt, samal ajal kui moslemid teevad seda massihüsteeria saatel. Teated juudi laste hukkumisest kutsusid moslemites esile rõõmujoovastuse.

Iisrael sai terrorist jagu, kui USA president George W. Bush andis neile 2000. aastal terrorivastaseks võitluseks vabad käed ja 2003. aastal ehitati turvatara.

ETV erapoolikus tuli selgelt ilmsiks 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni sõja ajal, kui näidati liibanonlaste kannatusi ja sealseid purustusi, kuigi iisraellased kannatasid samavõrd ja sõja põhjustas Liibanonis tegutsev terroriorganisatsioon Hizbollah. Iraan arendab tuumarelva pigem juutide kui juudiriigi hävitamiseks.

Iisrael peab oma sõdu kõige õiglasemaks mis olla saab - neid peetakse õiguse eest elada.

Piibli ennustus, et valitud rahvas Pühale Maale kord tagasi jõuab, on täitunud. Jeesus lubas uuesti tulla - nüüd kohtumõistjana -, kui maailm on täis talumatut ülekohut ja valeprohveteid, Jeruusalemm on „ümber piiratud" ja linn „jääb paganate tallata" (Luuka 21:20,24).

Kristlikus maailmas ei ole see teadmine ülearune.

[esiletõste]  Juutide kõrvaldamine natsi-Saksamaad ei päästnud: võlgade tasumiseks tuli alustada uut maailmasõda. Sven Mikser ei pea holokausti - 6 miljoni juudi mõrvamist - üldse mainimisväärseks. See oli kuritegu, millel pole nime, nagu on öelnud Winston Churchill.

[esiletõste]  ETV erapoolikus tuli selgelt ilmsiks 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni sõja ajal, kui näidati liibanonlaste kannatusi ja sealseid purustusi, kuigi iisraellased kannatasid samavõrd,  ja sõja põhjustas Liibanonis tegutsev terroriorganisatsioon Hizbollah.

[fototekst]   JUUTIDE RAUDNE LEEDI: 1948. aastal kirjutas hilisem Iisraeli peaminister Golda Meir alla Iisraeli iseseisvusdeklaratsioonile. Juudi riigi sünd vaenulike araabia riikide keskel oli omamoodi ime, mida Karl Lust soovitab Sven Mikseril pisut enam väärtustada.

Jaga |