Muutusi rahvastiku arengus tuleb osata ette näha

Tooge palun välja mõni eredam seik või ütlus Teie endise kolleegi Kalev Katusega koos töötatud aastatest?  

Kalevit iseloomustas ilmekalt väljend „objektiivne seaduspärasus“. Rahvastiku temaatikaga laiemalt seotud nähtuste taga oskas ta näha ajaloolist retrospektiivi ja sellest tulenevaid järelmeid. Nagu ta ise tihti armastas ütelda, et just rahvastikku iseloomustavate põlvkondadevaheliste seoste tõttu on rahvastikuteadusel ka teistest teadustest suurusjärgu võrra suurem ettenägemisvõime.

Milline oli Kalev Katus inimesena?  

Inimesena oli ta väga soe ja osavõtlik, alati teiste arvamustest huvituv ning kaasamõtlev. Ta ei talunud, kui inimestel puudus kaasamõtlemis- ja kuulamisoskus. Olles korranud oma mõtet kellelegi juba kolmandat korda, võis ta neljandal kõvahäälselt tolle kohts oma arvamust avaldada.

Kuidas suhtus Kalev Katus eesti rahva püsimajäämisesse? Kas oli ta pigem optimist või pessimist?  

Kalev oli teadlane, mistõttu rahvastiku olukorra hindamisel lähtus ta alati tõsiasjadest. Ta rõhutas korduvalt, et rahvastik ei ole pelgalt rahvaarv, vaid väga mitmekihiline kooslus kõigi oma seoste ja mitmepalgeliste omadustega alates silmade värvist ja lõpetades toiduvalmistamiskultuuriga.

Rahvastiku arenguga kaasas käivad arvulised muutused ei ole ohtlikud seni, kui oskame neid ette näha ja neid muutusi kõigis ühiskonnaprotsessides arvestada. Tulenevalt sellest on vajalik kogu ühiskonna mõtlemine juhtida suunda, mis aitab kaasa, et kõik  rahvastikku iseloomustavad tunnused uues ja paremas kvaliteedis edasi kanduvad.

Kui suur oli Kalev Katuse  panus demograafilise olukorra uurimisse Eestis? 

Kalev Katuse panus oli hindamatu. Olles Nõukogude ruumis üks väheseid progressiivse rahvastikualase mõtte kandjaid, tuli tal ka Eestis alustada täiesti tühjalt kohalt. Tänu tema töödes kajastunud teadmusele sai Eesti lühikese ajaga kantud maailma rahvastikuteaduse kaardile.

Kalev panuseks võib pidada Eesti rahvastikuarengu liitmist nn. Baltoskandia ruumi, mille kaudu maailm käsitab Eestit sama tõsiseltvõetava partnerina kui  Skandinaavia riike. See seletab ka Eesti viimaste kümnendite arenguid, mis mitmes plaanis on erinenud teistest Ida-Euroopa riikidest.

Kalev osundas  Eesti rahvastiku kahestumisele, mis sai alguse suurtest immigratsioonivoogudest. Eesti puhul on vajalik mitte vaadata niivõrd keskmisi näitajaid, vaid tuleb eristada põlis- ja immigrantrahvastikule omaseid näitajaid. Seda arvestades suudame leida võtme, millest kujundada Eesti sotsiaal-, rahvastiku-, majandus- ja integratsioonipoliitika teadvustatud tasemel suunad.

Väikese rühma mõttekaaslaste toel oli Kalev üks euroopaliku andmekorralduse taastajaid Eestis. Mure selle mahajäämusest pani teda tegema meeletuid ületunde, et Eesti rahvastikuandmestik oleks ikka vääriline ühele 90-aastasele iseseisvale riigile.

Mis saab demograafiauuringutest Eestis edasi? Kas meil on piisavalt selle ala spetsialiste ja Kalev Katuse

mantlipärijaid?  

Kalev ei olnud kunagi üksiktegija. Tema motoks oli koostöö. Kõik tema tegevused on olnud suunatud kestma jääva rahvastikuteaduse väljaarendamisele Eestis.

Rahvastikuteaduse tuumosa, mida esindab Eesti Demograafia Instituut, on vaid üks osa tegevusest, mida on tehtud koostöös ajaloolaste, geograafide ja epidemioloogidega. Just selle tõttu on Eesti rahvastikuteadus tugev. 

Vajalik oleks rahvastikuteadusliku mõtte laiem tutvustamine kõrgkooliõppuritele kõigil sotsiaalteaduslikel ja majanduserialadel. Luues need mõtlemisvõime alused, suudame üheskoos ka rahvastiku enda poolt seatud raamistikku tunduvalt paremini oma ühiskondlikes tegevustes arvestada ja kasutada.

Kas eesti meeste raske elu võib olla Kalev Katuse  varajase surma põhjuseks?  

Ühegi inimese surm ei ole pelgalt kirje statistikas, vaid tema elutee kokkuvõte. Elutee algas sünniga, mis sidus Kalevi ühte Eesti jaoks raskete 1950. aastatega. Edasi kulges see läbi kasvuea, kus suur osa Eesti inimestest (ka Kalev) täie teadmisega oli sunnitud suures vastuolus kogu ühiskondliku olemusega oma tõdemust kujundama. 1970.–1980. aastate lootusetuses jõudis tema teisitimõtlemine laiemale kandepinnale, mis polnud tollele ajastule iseloomulik.

1990. aastad andsid tõuke senine tõdemus tegelikkusesse rakendada. Suure lootusega alanud taastustöö on aga takerdunud meie ühiskonna ühisesse harimatusse, kitsarinnalisusesse, kus rahvastikuarengule kohase teadus- ja arendustegevuse eelisarendamise asemel jäeti see hoopis pikaajaliselt tahaplaanile. Arvestades meeste tunduvalt kandvamat rolli ühiskonnaelu arendamises, on kõik see kindlasti olnud üks neid olulisi tegureid, mis Kalevi elutee sedavõrd lühikeseks jättis.

[fototekst] UUTE LOOTUSTEGA UUES SAJANDIS: Visadus, töökus ja ellujäämistahe on tiivad, mis kannavad eesti rahvast veel pikki sajandeid.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |