Anname kohalikele omavalitsustele nende raha tagasi! [4]

Ain Seppik:

Eks muidugi eelarve on prioriteetide küsimus. Just kuulsime, kuidas 11 miljonit kulutatakse euroteavituseks ja et see raha kanditi Reformierakonna liikme firmale. Ka see on valik, kuigi halb valik nähtavasti. Minu küsimus on pigem selles, et möödunud aasta oktoobrikuust, kui ma ei eksi, on olemas Riigikohtu lahend, mis oma sisult ütleb, et riigi poolt antud funktsioonid omavalitsustele peavad olema kaetud rahaliselt. 400 miljoni võrra vähendati eelarvet, mille puhul Taavi Rõivas ütleb, tuleb püksirihma pingutada, kuid millised funktsioonid siis riik võttis kohalikelt omavalitsustelt selles ulatuses ära, või valitseb meil praegu põhiseadusevastane olukord edasi?

Sarapuu: Hea, et Tallinna linnavalitsus asus omavalitsuste põhiseaduslike õiguste kaitsele, ja tuletan meelde, et aasta kestis hagi menetlemine. Riigikohus oma hinnangutes oli ikkagi väga-väga-väga karm. Omavalitsuste rahastamise õiguslikult reguleerimata jätmisele andis Riigikohus hävitava hinnangu. Ja tõsi, ta tuvastas, et riik on jätnud põhiseaduse vastaselt reguleerimata riiklikud kohaliku omavalitsuse kohustused. Kui me nüüd võtame tulubaasi vähemaks, võime alati öelda, et omavalitsused ei pea ühte või teist asja tegema. Ma enne siin nimetasin, jutt oli spordist, jutt oli lasteaedadest. Võiksin ühe näite tuua, kuidas informatsioon, et omavalitsuste tulubaasi vähendatakse, jõudis juba enne lasteaedadesse, kui ametlikult jõuti rääkida. See oli teatud poliitiline ettevõtmine. Praegu käitutakse põhiseadusevastaselt ja mina olen veendunud, et täna ei tohiks, nii nagu riik on praegu käitunud, omavalitsustel tulubaasi, ja just aasta keskel, ära võtta.

Kaia Iva:

Sa eespool viitasid, et omavalitsus vajab edukaks toimimiseks veel ühte täiendavat bürokraatlikku instrumenti, nimelt standardit tema ülesannete kohta. Omavalitsus teatavasti tegutseb seaduse alusel, kuulates oma kogukonna arvamusi, ning seadustest lähtudes saab suurem osa omavalitsusjuhte omavalitsuse juhtimisega kenasti hakkama. Ei ole võimalik omavalitsustel ühineda, kui sellist bürokraatlikku mehhanismi pole loodud. Julgen praktikuna kinnitada, et seaduste alusel on see täiesti võimalik; omavalitsuste ühinemine nimelt. Aga küsingi ühe konkreetse näite põhjal. Seadustes on kirjas, et omavalitsusel peab olema kehtestatud üldplaneering. Mitmetel omavalitsustel pole seda tehtud. Kuidas see standard aitaks omavalitsust seda ülesannet täitma panna? Kuidas seda seaduslikku kohustust sinna veel kord sisse kirjutada?!

Sarapuu: Jah, ühtepidi on õigus, teistpidi on tavapraktika. Kui vaatame praegu Põhjamaid (Põhjamaade mudeliga oleme ju kõik siin tutvunud), siis nii Soomes ja Rootsis kui ka Taanis on need standardid, mis on välja töötatud just nimelt haldusministri jaoks või rahandusministri jaoks või siis valitsuse jaoks, kes asju hindavad läbi nende standardite. Ega me siin mingit uut maailma tõepoolest avasta. Teised on sellega hakkama saanud.

Kui meie arvame, et see on bürokraatlik instrument, siis seda loomulikult ei tehta. Kui leitakse, et Põhjamaade mudel on mõistlik ja Põhjamaade mudeli järgi võiksime käituda, siis tõenäoliselt tehakse. Minu teada praegu regionaalministri büroos siiski selle teemaga vaeva nähakse ja tõepoolest kaardistatakse nii neid funktsioone, mida riik teeb, kui ka neid, mida omavalitsused teevad, et luua need standardid.

Usun küll, et kui Põhjamaades on see teema õigustatud ja võetakse ministrite poolt oma töös aluseks, siis küllap kehtestatakse meil ka.

Helle Kalda:

Huvi pärast vaatasin, kuidas tõusis tulubaas. 17. detsembril 2003 vähendas tänane koalitsioon tulumaksu 26 protsendilt 20-le, mõtlemata, kuidas kohalikud omavalitsused eelarvet täidavad. Hakkasin vaatama aastate viisi läbirääkimisi, mille alusel tõusis tulubaas. Ma ei jõua ette lugeda kõiki neid sotsiaalteenuseid, mida on antud omavalitsustele, aga võtsin 2007. a läbirääkimised, ja siin on kirjutatud, et haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks lepiti kokku, et tulubaasi tõstetakse 0,1%, et palgad ühtlustuksid. Sellega tuli 11,9%.

Teiseks, maksukohuslaste poolt makstav intress, mida said enne omavalitsused, läheb nüüd riigitulusse; see on 0,03%.

Kuidas te hindate, kas see on sõnum, et kuna nad täna ei toeta, peaks intress tulema tagasi kohalikele omavalitsustele, olema nende tulubaasis, ja mis anti omavalitsustele üle, et kultuuri- ja haridustöötajate palka ühtlustada, tuleks nüüd vähendada?

Sarapuu: Jah, tegelikkuses ongi vähendatud. See ongi häda. Mäletan, kui see vaidlus käis, et 0,03% tuligi ainult sellepärast juurde, et oleks mõistlik ühtlustada lasteaedade õpetajate palgad ja väga mõistlik oleks lähtuda lasteaedades sellest, nagu oli varem kokku lepitud. Muuseas, ongi nii, et läbirääkimistel valitsusega vaidlevad omavalitsused need erinevad palgatasemed ja ka tulubaasi tasemed erinevalt läbi. Siia alla tuleb väga palju komponente. Täna võib öelda kas või seda, et näiteks puuetega laste toetus on tõsiselt vähenenud.

Mul ei ole tabelit hetkel ees, aga kui ma vaatasin, oli see ääretult väike number,  matusetoetused jne. Siin võib ju öelda, et jah, matusetoetus on ära võetud siinsamas Riigikogu saalis, aga omavalitsus peab need küsimused lahendama inimeste osas - ega lahkunud siis maa peale jääda saa. Küsimus on õigustatud ja arvan küll praegu, et omavalitsused on pandud väga raskesse seisu, kas või läbi näidete, mida siin küsija ütles ja ka mina praegu rääkisin.

Keit Pentus:

On täiesti arusaadav, et Tallinna ja Pärnu nimetamine paneb teid kuidagi ebamugavalt ennast tundma, sest eks see ongi üsna piinlik, mis seal mitme aasta jooksul eelarvetega toimunud on. Aga jätame konkreetsed omavalitsused kõrvale ja räägime rohkem teoreetiliselt.

Kas teil on mõni ettepanek, kuidas lahendada probleemi, kus mõned omavalitsused (nimesid nimetamata) tekitavad aastate jooksul väga suurt eelarvemiinust, elavad üle jõu, ja selle tulemusel lõppkokkuvõttes kannatavad kõik, sest kõigi tulubaasi vähendatakse, et paari omavalitsuse tekitatud suurt miinust ja eelarvedefitsiiti katta? Kas teil selle kohta on mõni ettepanek, kuidas sellises olukorras läheneda, kas peaks lähenema omavalitsustele ka diferentseeritult?

Sarapuu: See päris nii ei ole. Omavalitsus ongi kohalik omavalitsus, ja on kahju, et meie siin saalis vahel sellest aru ei saa. Kogukonnatunne on see, mis kohalikus omavalitsuses läbi volikogu otsustabki ära, kas näiteks kehtestatakse mingi kohalik maks või mitte, lubatud piires, kas näiteks lahendatakse ära mingid küsimused või mitte. Muuseas, ega Tallinn ja Pärnu mind võpatama pane, sest kui räägime Tallinnast, siis arvan, et tänu sellele nii rahanduskomisjonis kui ka valitsuses saabki nalja visata, et Tallinn on niivõrd suur ja Tallinn on oma probleeme niivõrd hästi lahendanud ja saabki nende lahendamisega päris hästi hakkama, et selle pinnal võib nalja teha ja nalja visata.

Minu ettepanek on, et eks siis kogukonnavalimised näitavad, kas näiteks raha on õiglaselt kasutatud või mitte. Tallinna valimisi me ju teame ja oleme näinud. Samamoodi on ka teiste omavalitsustega. Kogukond ise otsustab oma rahaliste vahendite kasutamise, otsustab ka tulubaasi, ja kogukond otsustab ise, kas ta selle tulubaasi kujundab läbi kohalike maksude või mitte.

Lõpp 11. augusti lehes

Jaga |