Valige Eesti taassünd!

Normaalse poliitilise kultuuriga riik ei lubaks endale vaenlase kuju loomisel otsest vassimist ja hämamist, nagu on tehtud Savisaare Moskva-visiiti käsitledes. Ent olukorras, kus keskvõimu kriis on märkimisväärselt avardanud kohalike omavalitsuste tegevuspiire, pole midagi imestada, kui õhukese riigi valitsusaparaadi ainsaks ülesandeks jääb toita müüti võitlemisest kujutletava sisevaenlasega. Reformierakonna põhjendamatult optimistlikest majandusprognoosidest võimendunud Maarjamaa masu on jõudnud etappi, mida võib lühidalt iseloomustada olukorrana, kus valitsusel puudub visioon ühiskonna konsolideerimiseks, rahvas aga on tüdinenud väärtushinnangute ja tulevikuperspektiivide puudumisest. Valitsuse pakutav anekdootlik tõdemus, et lätlastel läheb veelgi halvemini, ei suuda ühiskonda liita. Eesti polariseerub järjest kiiremas tempos omavalitsusteks, kes suudavad pakkuda elanikele ideed arengust ja sotsiaalsest tasakaalust, ning olematus regionaalpoliitikas poolsurnuks näljutatud väikevaldadeks, kes keskvõimult asjata toetust ootavad.

Eesti kriis ei ole tingitud välistest faktoritest. Riiki lammutab ühtse tulevikuväljavaate puudumine, sest keskvalitsus ei suuda enam poliitilisi protsesse mõjutada. Sellest annab tunnistust tung kehtestada ebademokraatlikke seadusi, nagu näiteks nn aprillimässu-seadus ning keeleseadus, mis karistab võrukate ja setude emakeelset kõnelemist. Koos veega oleme valmis välja viskama ka lapse.

Eesti valitsuskabinetti ei pane muretsema kodanike demokraatlike õiguste kitsendamine. End liberaalideks pidavale Reformiparteile näib erilist tuska valmistavat hoopis Keskerakonna ja tema karismaatilise liidri populaarsus. Selle põhjusi nähakse kohalike venelaste harimatuses ja Moskva "karvases käes", aga mitte mingil juhul valitsuse känguvas teovõimes ja majanduslikele valearvestustele makstavas lõivus.

Eesti olukord on äärmiselt keeruline. Majandussurutisele lisandub riikluse lagunemine, mida põhjustab praeguse valitsuskabineti suutmatus olukorda hinnata ja adekvaatselt reageerida. Avalik meedia on muudetud erakondlikuks ruuporiks, mis peab rahvale vahendama libauudiseid. Kollane ajakirjandus uimastab inimeste teadvust, et kellelgi ei meenuks küsida, mis sai eelmiste valimiste eel välja käidud lubadustest.

Oktoobris toimuvad kohalike omavalitsuste valimised on Andrus Ansipi lang-ligi-liku kontori usaldushääletuseks. Praegused võimurid mõistavad hästi, et valimiskaotus pühib reformistliku kaardimajakese minema. Võimust ilmajäämine toob endaga ebameeldiva kohustuse kanda vastutust riigi kriisi viimise eest. Just seda tänane Toompea rüütelkond kardabki. Aeg on valida Eesti taassünd, mida juhiksid vastutustundlikud poliitikud, mitte kuradikesteks maskeerunud pajatsid!

MAREK JÜRGENSON, Tallinna Kesklinna vanem

Jaga |