Suu tuleb lahti teha õigel ajal

TOOMAS ALATALU,      07. mai 2003


Eesti trüki-, ekraani- ja eetrimeedia paljude esikirjutajate ja -häälte Keskerakonna ning tema juhi vastalisus pole ammu mingi uudis. Sedapuhku on aga Keskerakond vastanud mitme kallihinnalise kohtuhagiga, mis pole jäänud märkamata välismaal. Nõnda on kahtluse alla sattunud mitmed Eesti ajakirjandust käsitlevad rapordid.
Vast niisugust keskerakondlaste suu sulgemist, nagu oli ajakirjanduses aastatel 1999-2001, sedapuhku ei tule. Aeg on teine. Samas on jätkuvalt ameteis pea kõik Keskerakonna-vastased jutupaunikud, kes ei häbene kelkida avalikult oma vastalisusega. Mistõttu tuleb arvestada sellega, et nagu äsja, nii lajatatakse ka järgmiste valimiste eelsetel päevadel kümnest torust vaid Keskerakonna pihta, et pärast valimisi nentida - tegelikult tegid sama asja ka Res Publica ja Reformierakond. Mis viga rünnata, kui eelnevalt on valimised nende kasuks "ära tehtud"!
Kuna Eesti meedia isikkoosseisus ja käitumises pole midagi uut, tulnuks Keskerakonnal paremini valmis olla teadaolevate rünnakute tõrjumiseks. Samas on igal asjal piirid - on ikka totter olukord küll, kui rünnatakse vaid ühte erakonda ja sellesse kuuluvaid inimesi, mille tulemusena saab näiteks kahel korral vabariigi parimaks ajakirjanikuks tunnistatud teaduste doktor oma artikleid avaldada vaid parteiajalehes. Ta pole ainuke, kelle artikleid päevalehed juba aastaid ei avalda, ja kes ega pääse mikrofoni juurde ega ekraanile. Diskussioon meedias nagu oleks, ent see toimub vaid väljavalitute vahel. Neid valivad välja Eesti ajakirjanduse suunajad, kes oskavad hästi välismaaga suhelda ja oskasid ka viimaste valimiste eel asjad sättida nii, nagu neile vaja.
OSCE juurde kuuluv ODIHR ehk Demokraatlike ja Inimõiguste Amet saadab kõikidesse riikidesse valimiste ajaks vaatlejad, kes annavad ülevaate võrdsete võimaluste tagamisest kõigile valimistest osavõtjatele. Ühtaegu jagatakse soovitusi, kuidas esinevad möödalasud ületada ja mida teisiti teha. Missioonid vaid fikseerivad olukorra ja järelduste tegemine on igaühe enda asi. Sestap pole ka juhus, et enne Eestisse tulekut saatis ODIHR siia tutvumiseks ette oma raporti 2002. a Läti Seimi valimiste kohta.
Mis puutub ajakirjandusse, siis fikseeriti selles arvamusküsitlejate Latvijas Fakti ja SKDS valimiseelsete prognooside vildakust, vastavate institutsioonide võimetust tuua selgust kahe erakonna kahtlastesse rahaallikatesse. Anti põhjalik ülevaade poliitilise reklaami kasutamisest TVs, raadios, ajakirjanduses ning statistika toimunud monitooringust. Näidati protsentides iga erakonna "löögilepääsu" ühes või teises ajalehes või raadios. Ametlikke järeldusi ei tehtud, ent raportit lugenu sai toimunust üsna selge pildi ja peajäreldused teevad lätlased ise.
Kuigi enne (või pärast?) Riigikogu valimisi võis kuulda, et Keskerakonda rünnati ajakirjanduses kaheksa korda rohkem kui teisi erakondi, jääb see vaid arvamuseks, sest meie kohta puudub lätlaste omaga võrdväärne raport.
ODIHR missioon käis Eestis küll, ent Eesti Välisministeeriumi kutsel millegipärast 2.-5. veebruaril, kuu aega enne valimisi. Huvitatav ajastatus, sest "peatembutamine" käib kõikjal ju vahetult enne valimisi. 18. veebruaril teatas missioon, et ei pea vajalikuks tulla kohale valimiste ajaks, sest kõik pidi olema enam-vähem korras.
Mööndi vaid ajakirjandust puudutavas osas, et ei esitatud ühtegi kaebust ehk complaint'i trüki ja elektroonilise meedia kohta. Tõsi, raportis on eelnevalt kirjas, et kõne all on 2002. a kohalike valimiste järgne periood. Asi on selles, et ODIHR missiooni kohtumisel Keskerakonna esindusega oli juttu 1999. a ja 2002. a valimiste eelsest olukorrast ning arvamusküsitluste ja arvamusliidrite möödapanekutest presidendivalimiste käigus. Juhtisin tähelepanu ETA eesseisvale sulgemisele, ent mu kaaslased hindasid seda väikeriigis normaalseks nähtuseks. Kuna meie enda antud üldmulje olukorrast meediarindel oli pigem rahulolev, ei ilmunudki kedagi valimisi jälgima, mis tähendas meie "sõpradele" vabu käsi.
Julgen arvata, et teinuks me kõvemat häält, olnuks ka ODIHR esindus uuesti platsis, mis distsiplineerinuks Eesti ajakirjanduse suunajaid märksa paremini kui eesseisvad kohtulahendid. Nüüd on aga mängus juba Eesti rahvusvaheline prestiizh.

Keskmõte: Diskussioon meedias nagu oleks, ent see toimub väljavalitute vahel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (17)